Viimased nädalad on taas tõstnud sotsiaaltöö erinevad tahud avalikkuse ette. Mida tähendab koduteenus ja kuidas see maakonnas korraldatud on, räägivad kolme valla sotsiaalosakonna juhatajad.
KERTTU-KADI VANAMB
ANDRA KIRNA
ULVI TAMM
Koduteenuse eesmärk on täisealise inimese iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes. See tähendab, et kõrvalise abiga toetatakse inimese elu tema kodus niikaua, kuni see võimalik on. Ja seda mitte nii, et kõik ette ja taha ära tehakse, vaid töötaja aitab abivajajat nendes toimingutes, millega ta oma tervislikust seisundist tulenevalt enam hakkama ei saa.
Selleks võivad olla näiteks toidupoes käimine, ravimite toomine, eluruumi kütmine, riietumisega ja hügieeniga seotud toimingud.
Jõgeva vallas on teenusel 123 inimest
„Koduteenus jaguneb kaheks: kodu- ja isikuabi. Koduabi puhul aidatakse koristada ja poes käia, isikuabi puudutab kõike seda, mis tähendab füüsilist kokkupuudet abivajajaga. Näiteks pesemist,“ selgitas Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Eve Viks.
Koduteenus on kättesaadav kõigile, neilegi, kellel on näiteks traumajärgne tervisemure, millega võib sotsiaalosakonna poole pöörduda ajutise abi saamiseks.
Abi peab julgema küsida
Ent selleks, et abi üldse saada, tuleb seda julgeda ja tahta küsida. Siis saab selle sotsiaalosakonnas arutlusele võtta. „Pöördujaks võib olla naabrinaine, meditsiinitöötaja, tuttav või kes iganes. Meiega saab ühendust telefonitsi, meilitsi või ka kohale tulles ja murest rääkides. Me kuulame ära, fikseerime ning võtame juurde nii palju lisainfot kui võimalik. Seejärel võetakse inimesega ühendust,“ rääkis protsessist Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas. Sellele järgneb töötaja palve küllatulekuks ja olukorra vaatamiseks.
„Teinekord on olukordi, kus kõrvaltvaataja hindab olukorra hullemaks kui inimese enda toimetulekuvõime on. Ka siin on oluline spetsialist, kes hindab ja vaatab, millistes toimingutes üldse abi vaja on. Abivajaja võib saada ka tähtajalisele teenusele, et teda jälgida. Sellisel juhul käib töötaja tal aeg-ajalt külas,“ rääkis Viks.
Tähtajaline teenus võib tähendada, et kuu või kahe jooksul käib koduhooldustöötaja abivajaja juures paaril korral nädalas. „Selle aja jooksul harjub inimene töötajaga, neil tekib usalduslikum suhe. Siis saab töötaja näha, kas tegelik vajadus on suurem või väiksem,“ ütles Meltsas.
Vastavalt sellele pannakse paika hoolduskava, milles kinnitatakse ka see, milles abivajadus seisneb. Nii lepitakse toimingutes kokku, et erimeelsusi vältida.
„Kui tehakse otsus lõpptähtajata, siis see ei tähenda, et vahepeal tagasisidestamist ja hindamist ei toimuks. Inimese tervislik seisund võib ju muutuda,“ rääkis Meltsas. Tema sõnul on oluline, et koduteenuse puhul ei muutuks abivajaja ise lõdvaks, vaid osaleks võimalikult palju protsessis. „Me peame teda aktiveerima toimetama, sest eesmärgiks on ju see, et inimene saaks võimalikult kaua oma kodus hakkama. Kui hakkame kõike ette ja taha ära tegema, langetame ka tema aktiivsust. Ent ennekõike on muidugi vaja jälgida ka tervislikku seisundit,“ kinnitas sotsiaalosakonna juhataja.
Abivajajate tõusuks ollakse valmis
Aime Meltsas sõnas, et koduteenuse puhul on kõige olulisem usalduse võitmine. „Kui koduhooldustöötaja ja abivajaja vahel tekib usalduslik suhe, lähevad asjad kenasti edasi. Üldjuhul inimesed ei soovi, et nende ellu sekkutakse,“ nentis Meltsas, et teenuse ja kohtumiste puhul on oluline ka lähedastest rääkimine. „Mõnikord on vaja aidata lähedastega suhteid aktiivsemaks muuta,“ tõdes Meltsas.
Sel aastal on teenusel 123 inimest, kellest aktiivseid on 98. Ühekordselt või paaril korral abi vajanud inimesi on umbes 100 ringis. „Meie vaateväljas on praegu üle 200 inimese,“ ütles Meltsas. Seda on tema hinnangul piisavalt, sest teenust osutavad neli hooldustöötajad ja seitse piirkonna sotsiaalhooldustöötajat.
„Sotsiaalhoolekande hea tava kohaselt võiks ühel töötajal olla 8–10 inimest. Seega võiks meie vallas olla 110 aktiivset klienti. Enam-vähem nii ongi,“ sõnas Aime Meltsas, lisades, et abivajajate järsuks tõusuks ollakse vallas valmis.
„Selle eesmärgiga oleme oma struktuuri üles ehitanud. Meil on seitsmes piirkonnas sotsiaalhooldustöötajad, kes teavad väga palju oma piirkonna elanikke. Jälgime oma valla demograafilisi andmeid, sealt nähtuvad prognoosid ja sellest lähtuvalt saame oma tööd korraldada,“ kinnitas Meltsas.
Inimese vaba tahe on väga oluline
Eve Viks nentis, et kui isikuabi vajajate hulk hakkab ülekaalu minema, tuleb ümber hinnata, kas inimene saab oma kodus hakkama, vajab hooldajat või sügavamat hooldust. Ent suur osa sõltub viimaks ikkagi sellest, millist abi ja kuidas on inimene valmis ise vastu võtma.
Ja just see on põhjus, miks sotsiaaltöö tihtipeale kriitikat saab. Sest kõrvalseisjatele jääb mulje, et vallas teemaga ei tegeleta.
Kuid kui kaua siis inimese vaba tahe ikkagi loeb?
„Kui näeme, et inimene kahjustab ennast, on meil võimalus pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks. Sellisel juhul laseb kohus eksperdil hinnata inimese psüühilist seisundit ja vastavalt sellele tehakse otsus. Kui saamegi õiguse abivajaja paigutada hoolekandeteenusele, siis tema kodust niisama välja tõsta kedagi ikka ei saa. Sest temagi on inimene oma väärtustega ja keskkonnaga. Väevõimuga kodunt välja tõsta ei saa, sest sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed,“ selgitas Meltsas, lisades, et kõrvaltvaatajal ongi raske taluda pilti tingimustest, milles kaasinimesed elada võivad. „Tihti öeldakse meile, et miks me midagi ei tee. Aga me püüame, püüame ja püüame,“ kinnitas Meltsas.
Ka Eve Viks ütles, et inimene peab oma abistamisele ise kaasa aitama. „Siis on aitajal võimalik aidata. Väga raske ongi seda saavutada, kui abivajaja vastu töötab ega abist huvitatud pole,“ ütles ta.
Nii pole valdkonnas harvad juhud, kui sotsiaaltöötajale märku antakse, et koju ta oodatud pole. Kui vastuseis ja soovimatus püsivad, austatakse inimese otsust.
„Igal aastal pöördume kohtusse mitmeid kordi taotlusega inimesele eestkoste seadmisega. Paljudel juhtudel oleme seda ka saanud. Näeme, et abivajaja muutub iseendale ja teistele ohtlikuks. Aga on üksikuid juhtumeid, kus me eestkostet ei saa. Siis hinnatakse, et teistsugune mõtlemine ei tähenda, et ühiskonnas temaga koos elada ei võiks. Enne kohtu poole pöördumist oleme kõik endast oleneva teinud,“ ütles Meltsas.
Aime Meltsas ja Eve Viks kinnitavad mõlemad, et koduteenus nõuab kokkuleppeid, aeg-ajalt läbirääkimiste pidamist ja delikaatsuse piiril kõikumist.
Endast tuleb teada anda
„Oleme iga pöördumise eest tänulikud. Me ei tea kunagi kõikide kodude sisu ega saagi teadma. Meil on hea meel, et järjest enam on kodanikualgatust, kus kõrvalseisjad annavad teada, kui neile tundub, et midagi on paigast ära. On olnud juhtumeid, kus inimene on väga kuri olnud, et tema kohta on valda teatatud, aga me käime kõigi juures, kelle kohta info laekub,“ kinnitas Meltsas.
Eve Viks kutsus üles kõiki abivajajaid endast valda teada andma. „Kui inimene satubki abitusse olukorda ja kellegi poole pole pöörduda, siis võtke telefon ja helistage valda. Isegi kui tegemist on lühiajalise abivajadusega. Meie piirkonna töötaja või hooldustöötaja toob apteegist rohud või poest toidu. Mingil juhul ei tohi jääda seisu, kus toetajaid ei ole, kes hädavajalikuga aitaksid,“ rõhutas Viks.
Valla kulureale tähendab koduteenus valdavalt töötajatega kaasnevat töötasu. Nende puhul, kellel maksejõudlus puudub või kulub suur osa rahast ravimitele, on tasust vabastatud, neid on vallas täna 13. Valdavalt on koduteenus aga tasuline, makstes 3,50 eurot tund. „See summa pole kehtestatud tulu teenimise eesmärgil,“ kinnitas Meltsas, öeldes, et tihti tõstab see inimese eneseväärikust: ta maksab teenuse eest.
„Sotsiaaltöös pole kunagi kasumiga töötamist. Kasum on meie jaoks naeratavad ja rõõmsad inimesed,“ ütles Meltsas.
See, et karmid juhtumid jõuavad tihti ajakirjandusse, pole Meltsase ja Viksi sõnul midagi ootamatut. Paraku toovad need kaasa pahameele laviini just sotsiaaltöötajatele. Ja aeg-ajalt ei kajasta ajakirjandus kõiki neid sündmusi päris õigesti.
„Meie ei saa kunagi rääkida inimestega seonduvat. Saame rääkida üldisest töökorraldusest, mida teha saame, millistele seadustele toetuda. Seda, et me räägime, mida inimesega enne ajakirjandusse jõudmist tehtud on või kui palju me tema olukorrast teame, ei juhtu. Meil on võimalus osutada kodu-, hooldus-, tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust. Kui asjad muutuvad, siis üldhooldust ja kui olukord muutub päris hulluks, eestkoste seadmist. Ilmselt jäädaksegi meid kritiseerima, sest inimesed ei mõista, miks me ei räägi. Need, kes tahavad kritiseerida, teevad seda nii või naa. Ent tihti võiks enne mõelda, mis saaks siis, kui ajakirjanduses lahatakse avalikult tema isa või vanaisa elu. Alati on neid, kes ütlevad, et midagi ei tehta. Vahel võibki nii olla, et ongi märkamata jäänud või tegemata olnud. Alati ei saa öelda, et kõik on õigesti tehtud,“ nentis Meltsas.
Ent tegelikult on sotsiaalosakonna juhataja sõnul tegemist teenusega, mis on omamoodi soe ja armas. „Meil on palju suhtlemist ja tagasisidet teenuse saajatega. Need, kes teenust osutavad, on paljudel juhtudel muutunud juba pereliikmeteks. See on armas koostöö ja mitte mingil juhul ei tohi abivajajad pöördumist peljata. Sotsiaaltöötajad on konfidentsiaalsed. Pigem pöörduda kui jätta pöördumata, pigem teavitada kui jätta teavitamata,“ pani sotsiaalosakonna juhataja südamele.
Põltsamaa vallas keskendutakse lastega peredele
Põltsamaa vallas osutab koduteenuseid Põltsamaa vallavalitsuse hallatav asutus Põltsamaa Valla Päevakeskus. Seda tänuväärset tööd teevad 8 koduhooldustöötajat.
„Põltsamaa vallas on hetkel 71 täisealist koduteenuse klienti,“ selgitas Põltsamaa valla sotsiaalosakonn juhataja Merike Sumla. „Lisaks osutatakse koduteenust lastega peredele ning selle teenuse saajaid on vallas 11. Lastega perede koduteenus eristub täiskasvanute omast selle poolest, et tegevus on suunatud pereliikmete juhendamisele lapse kasvatamisel ja õpetamisel ning abistab ja suunab pereliikmeid perele teiste vajalike teenuste saamisel (sotsiaal-, haridus-, meditsiiniteenused jms). Vanemlike oskusi ja pere toimetulekut jälgitakse ja hinnatakse pidevalt, sealhulgas jälgitakse lapse turvalisust perekonnas, pere eelarve koostamist ja sellest kinnipidamist.
Kõik oleneb kliendi soovidest ja vajadustest
Lastega perede koduteenuse eesmärk on nõustada lastega peresid, kes ei suuda vähenenud toimetulekuvõime tõttu tagada laste põhivajaduste rahuldamist ega laste arengut toetavat kasvukeskkonda,“ täpsustas ta.
Endiste valdade järgi klientide Põltsamaa valla statistika enam ei eralda, eristada saab ainult Puurmani teenuspiirkonda, kus tegutseb eraldi hooldustöötaja, pakkudes abi 11 kliendile.
„Koduabi ja isikuabi on põimunud,“ nentis Sumla. „ja sõltub kliendi abivajadusest. Eraldi nende teenuste saajate arvu ei ole võimalik ega mõtetki välja tuua. Kõik oleneb kliendi vajadustest ja tema soovidest. Kõik olukorrad lahendatakse juhtumipõhiselt, ka ebastandartsed olukorrad ja otsus tehakse abivajaduse hindamise alusel. Abivajaja ei pruugi ise olla teadlik, mis teenus on talle sobivaim, see selgubki hindamise käigus,“ selgitas sotsiaalosakonna juhataja.
Nagu ikka, algab ametiasutuses sotsiaalabi andmine üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. „Isiku abivajadusest võivad abi vajava isiku huvides ametiasutust teavitada kõik isikud, kes seda märkavad. Meile on abivajavast isikust teada andnud nt naabrid, tuttavad, abivajajate lapsed ja paljud teised,“ tõdes ta. „Abi osutatakse hinnatud abivajadusest lähtuvalt ja abivajava isiku nõusolekul. On olnud juhtumeid, kui teise isiku teate peale on sotsiaaltöötajad läinud isiku abivajadust hindama ja siis on selgunud, et isik ei soovigi tegelikult abi ja kinnitab, vaid saab iseseisvalt hakkama,“ lisas ta.
Tasu suurus ei tohi saada takistuseks
Hoolduskava on kliendi ja koduhooldustöötaja kokkulepe. Lepitakse kokku, milles isikul abi vaja on, samuti kliendile sobivad ajad.
Koduteenus on üldjuhul tasuline teenus. „Tasuta on see Põltsamaa vallas lastega peredele. Täisealiste koduteenus on tasuta nendele abivajajatele, kelle igakuine sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla 300 euro. Isikult võetava tasu suurus oleneb üldjuhul teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku enda ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Arvestame alati, et teenuse eest võetava tasu suurus ei oleks takistuseks teenuse saamisel,“ kirjutas Sumla.
Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse osutatavate sotsiaalteenuste hinnad on kehtestanud vallavalitsus. Koduteenuse korratasu, kui ühe korra sisse on arvestatud ettevalmistav tegevus (poes/apteegis käimine jms arvestusega 30 minutit) ja üks tund teenuseid kliendi juures, on 3 eurot.
Koduteenust ei osutata isikule, kellele on seatud täisealise isiku hooldus. Koduteenuse osutamine algab hooldusvajaduse hindamist ja kava koostamisest. Otsus tuleb vallaametnikel teha kuni kümme päeva jooksul pöördumisest.
Teenusele annab hinnangu selle saaja
„Teenuse kvaliteeti saame hinnata praegu teenuse saajate ja nende lähedaste tagasiside alusel. Väljatöötamise lõppjärgus on sotsiaalteenuste tagasisideküsitlus ning lähiajal on kavas küsitlemisega alustada,“ selgitas Põltsamaa valla sotsiaalosakonna juhataja.
„Põltsamaa valla koduhooldustöötajad saavad korra nädalas kokku päevakeskuses, et rääkida oma muredest ja anda kliendilt saadud tagasiside edasi päevakeskuse juhatajale. Hooldustöötajad konsulteerivad sageli ka vallavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialistidega, kuidas koduteenuse klientidega seotud probleeme lahendada,“ kirjeldas ta valla koduhooldustöötajate töökorraldust.
Mustvees on piirkondade vajadus üldiselt kaetud
Mustvee valla sotsiaaltöö on korraldatud piirkonnapõhiselt: endise viie valla piirkonnadess töötavad sotsiaaltöö spetsialist ja koduhooldusteenuse spetsialistid. Osakonda juhib sotsiaaltöö peaspetsialist ning koht on ka lastekaitsespetsialistil. Kokku on koduhooldusteenust Mustvee vallas pakkumas seitse väga head töötajat.
Tööd tegema on igal pool eelistatud ikka kohalikud inimesed, sest eakad usaldavad tuttavaid ja see on parim ka logistiliselt ja majanduslikult. „Mustvee vallas see nii ongi. Kõik sotsiaalhooldustöötajad on töötanud pikaajaliselt, mis näitab ka seda, et nad saavad oma ülesannetega hästi hakkama ja inimesed usaldavad neid. Vaid üks töötaja on töötanud alla aasta, kuid tema tuli tööle töötaja asemel, kes läks pensionile,“ kinnitab Mustvee valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiina Tuur. „Kõik on väga tublid ja asjalikud inimesed. Eraldi ei tahaks kedagi küll esile tõsta, aga seda, et nad on kõik lihtsalt suurepärased, oli näha eriti eriolukorra ajal. Nad pidid ikka oma igapäevast tööd tegema ning oma klientidega töötama. Ille Laumetsa ja Helgi Kiike tunnustas selle pühendumise eest ka sotsiaalminister Tanel Kiik. Eelkõige hinnataksegi töötajas ausust, kohusetunnet, sõbralikkust ja koostöövõimet.“
Koduhooldusteenus on raske või sügava puudega üksikisikule, kellel pole perekonda, hindamise alusel tasuta. Need inimesed vajavad väga abi, et oma kodus hakkama saada. Keegi ei taha ju kodunt ära minna. Kui lapsed ja lähedased on küll olemas, kuid elavad kaugel, siis tugiteenusena saab tellida ka tasulist koduhooldusteenust.
„Igal hooldataval on hoolduskava, vastavalt millele töö käib,“ selgitab Tiina Tuur ja lisab, et alati tuleb ette ka tegevusi ja abivajadust, mida pole ette planeeritud ja sel juhul suhtutakse vajadusele vastavalt ja püütakse igati vastu tulla.
Kõik peaksid elama inimväärset elu
Valla sotsiaalhooldustöö spetsialistid kasutavad elektriautosid Elmo.
„Meie masinapark on vananenud. Käivad läbirääkimised, et autosid välja vahetama hakata ja siis sooviksime maatingimustesse mitte enam elektriautosid,“ selgitab Tiina Tuur ja lisab, et töötajatel on olemas ka telefonid ja praegusel ajal väga vajalikud isikukaitsevahendid. Seni on töötajate ettepanekutel alati vajadused katta püütud.
„Abipakettidest on meie vallas enimkasutatavad lihtsaimad: toidu-, majapidamis- ja hügieenikaupade kojuvedu, aga ka kliendi viimine perearstide juurde vastuvõtule, apteeki ja loomulikult ka kauplustesse või ka eriarstide juurde. Minnakse ka näiteks koos kalmistutele lähedaste haudadele,” selgitab Tiina Tuur „Sage on abivahendite organiseerimine inimeseni, selles osas kasutame palju humanitaarabi.“
Abivajadus ei küsi rahvust
„Muresid on igal pool ja igasuguseid. Rahvusest tulenevalt võiks öelda, et venekeelne kogukond on väga ühtehoidev ja püüab oma kogukonna liikmeid võimalikult palju ise aidata, nemad pöörduvad valla poole harvem. Eks see on nende kultuuriline eripära,“ tõdeb Tiina Tuur. „Eestlased pöörduvad kohaliku omavalitsuse poole rohkem ja väga erinevate nõudmiste ja ka kaebustega. Kuid murekohaks on pigem see, et paljud teenust saavad kodanikud keelduvad või ei luba oma kodus teha teatud toiminguid, mida hooldustöötaja näeb, et oleks vaja teha. Kedagi vägisi sundida ka ei saa.“
Murekohaks on paljudes piirkonnas pesemisvõimaluste nappus. Hooldatava soovi kohaselt on võimalus Mustvee vallas ta viia sauna. Mustvee linnas käiakse spordikeskuse saunas, Avinurmes ujula saunas. Hinnatud on ka Pärniku saun.
Sotsiaalhooldustöö spetsialistid teevad perearstidega koostööd, leppides sageli kokku nii visiidi- kui protseduuride ajad. Siis transpordivad nad abivajajad kohale, seda siis ka eriarstide juurde.
„Mustvees on perearstikeskus ja arstid on olemas ka Kääpal, Voorel ning Lohusuus. Tänasel päeval on suureks ootuseks, et perearstipunkt avatakse taas Avinurme piirkonnas,“ kirjeldab sotsiaaltöö peaspetsialist.
Eakaid peetakse igal ajal meeles
Koduhooldusteenuse esmaseks taotlejaks on sageli inimene ise, aga ka naabrid, sugulased ja piirkondade sotsiaal- ning hooldustöötajad, kes tunnevad oma inimesi võrdlemisi hästi. Sageli annavad hooldusvajadustest teada ka pere- või eriarstid, haiglate sotsiaaltöötajad. Antakse teada, ka näiteks kiirabilt, pere- või eriarstidelt, kui inimene satub EMO-sse, haiglasse või õendus-hooldusteenusele. Ka sel juhul toimub hindamine ja otsustamine vastavalt terviseseisundile ning prognoosidele.
„Meil on vallas välja kujunenud, et sotsiaaltöötajad külastavad juubilare alates 75. eluaastast ning õnnitlevad neid juubeli puhul,“ selgitab Tiina Tuur „Üle 90-aastaseid õnnitleme igal sünnipäeval. See annab hea võimaluse eakatega kohtuda, neid kuulata ja näha nende olukorda ja vajadusi.“
Taotluse saabumisel hindab piirkonna sotsiaaltöö spetsialist abivajadust ning kaardistab olukorra, seejärel jagab teavet osakonna koosolekul, kus kõik töötajad annavad oma hinnangu ja teevad vajadusel täpsustusi. Seejärel koostatakse eelnõu vallavalitsusele, mis annab välja korralduse. Seejärel sõlmitakse leping.
Abivajadus selgub hindamise tulemusel
„Koduhooldusteenusel on praegu vallas ligi 69 inimest,“ tõdeb Tiina Tuur. „Isikliku abistaja ning erihooldusteenust pakkuda pole täna vallal võimekust. Koduhooldusteenust pakume puuetega tööealistele ja eakamatele inimestele, lastele pakume enamasti tugiisikuteenust.“
„Et Mustvee vallal hooldekodu ei ole, ostame teenuse sisse. Meie kliendid asuvad üle Eesti, paigutamine toimub juhuslikkuse alusel, kus vaba kohta on,“ selgitab Tiina Tuur „Praegu on selliseid inimesi, kelle kohamaksu vald osaliselt tasub, kusagil 40 ringis. Abivajaja aitamine on enamasti korraldamise ja koha leidmise küsimus. Samas on ka selliseid, kes küll hooldust vajaks, kuid ei taha mingil juhul oma kodust kuhugi minna.“
„Praegu on meie vallas murekohaks lastekaitsespetsialisti ametikoha täitmine, kuid oleme positiivsed ning loodame, et leiame inimese, kes seda keerulist tööd teha suudab ja tahab. Meie valdkonnas on raske töötada ja igaüks sellega hakkama ei saa,“ tõdeb Tiina Tuur „Sotsiaalhooldustöö spetsialistide ametikohad on meil kõik täidetud, tegemist on oma ala professionaalide ja väga tublide töötajatega. Kasutan siinkohal võimalust nende tänamiseks ja jätkuvat jaksu, jõudu ning positiivsust soovides.“
Koduteenuse informatsiooni saab
Jõgeva vallas:
Eve Viks, sotsiaaltöö peaspetsialist (teenuste valdkond),
e-post: eve.viks@jogeva.ee, telefon 776 6523
Põltsamaa vallas:
Tiia Juhkam, sotsiaaltöö peaspetsialist
e-post: tiia.juhkam@poltsamaa.ee, tel 504 5075
Mustvee vallas:
Tiina Tuur, sotsiaaltöö peaspetsialist
e-post: tiina.tuur@mustvee.ee, tel 583 78 601
Koduteenus on mõeldud isikutele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.
Koduabi tähendab ennekõike abi igapäevaelu toimingutes, nagu toiduainete, tööstuskaupade ja ravimite ostmine inimese elukohale lähedal asuvast kauplusest ja apteegist, abistamine kütmisel, eluaseme korrastamisel (koristamine, akende pesemise korraldamine), riiete korrastamine (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), abistamine toidu valmistamisel ning saatmine asjaajamisel.
Isiku kõrvalabi vajadus tuleneb tegevusvõimest teatud tegevuste sooritamiseks, näiteks ei pruugi inimene suuta süüa valmistada või terviseseisundi probleemi tõttu ise poes käia. Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid ja toetavaid teenuseid. Olenevalt isiku vajadustest ja võimekusest võib osa isikuid vajada koduabi koos isikuabiga ning osa teenuse kasutajatest vaid koduabi.
Koduteenuse efektiivsus sõltub reeglina teiste teenustega integreeritusest. Näiteks võib koduteenuse siduda ka koduõendusteenusega, geriaatrilise seisundi hindamise teenusega, taastus- ja hooldusraviteenustega, päevase hooldusabiteenusega (koduhooldusteenus) ja kodu kohandamise teenusega.
Teenuste integreerimine võib olulisel määral aidata isikul kodustes tingimustes edasi elada.
Koduteenuse sisu ja osutamise aeg määratakse kindlaks lepingus koostöös teenuse kasutaja ja koduteenuse osutajaga. Teenuse osutamise maht ja teenuse osutamise kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
