Laste koduõppele viimine kasvatab kodus internetiühenduse andmemahtu. Neil, kel on püsiühendus ja piiramatu sidepakett, suurt probleemi ei ole. Keerukam on maal elavatel peredel ja neil, kes karantiini või muidu turvalisuse mõttes elavad ja töötavad praegu suvekodus. Just nemad peavad uusi lahendusi otsima.
16. märtsil vastas haridus- ja teadusministeerium Facebookis koduõppega seotud küsimustele. Üsna paljud avaldasid muret andmeside probleemide üle. Ministeerium avaldas lootust, et nad leiavad koos firmadega lahenduse.
Nädala möödudes uurisin, millised on edusammud. Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo vastas, et nad on pöördunud kolme suure internetiteenuse pakkuja – Telia, Elisa ja Tele2 – poole. Tele2 ja Telia on esimese sammu juba teinud, toetades koduõpet ruuterite ja internetiga.
Rillo lisas, et kõik nimetatud ettevõtted otsivad parimat tehnilist lahendust, kuidas distantsõppeks vajalikud hariduse e-teenused andmeside mahupiirangust n-ö välja lubada.
Sideettevõtted Tele2 ja Telia jagavad algatuse „Igale koolilapsele arvuti!“ raames abivajajatele 450 taskuruuterit ja internetipaketti. Kampaania korraldajad rõhutavad, et kuna see abi on selgelt mõeldud vaid neile, kes seda väga vajavad, on abivajajate tuvastamisel klassijuhatajate ning kohaliku omavalitsuse roll väga suur.
Telia erakliendiüksuse juhi Kristjan Viilmanni sõnul on äärmiselt tähtis, et kõigil õpilastel oleks praegu kodus võrdsed võimalused edukaks e-õppeks: „Statistika ütleb, et praegu puudub 3–7 protsendil Eesti õpilastel kodus püsiv internetiühendus, mis toetaks eriolukorras distantsilt õppimist.“
Kodanikualgatus „Igale koolilapsele arvuti” on laiem kui vaid ruuterite jagamine. Koostöös koolide ja kohalike omavalitsustega viivad nad abivajajad kokku organisatsioonidega, kellel on võimalik seadmed kas ajutiselt kasutusse anda või annetada. Koostöös lastekaitse liiduga saavad firmad ja ettevõtted soovi korral seadmeid annetada ka tulumaksuvabalt.
Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf kinnitas, et praegu saavad paljud Telia koduinterneti kliendid, kelle puhul võrk seda võimaldab, ühe kuu jooksul proovida suurema kiirusega koduinternetti praeguse paketi hinnaga.
Eeskätt puudutab see just väiksema kiirusega pakettide kasutajaid. Kõik kliendid saavad oma koduinterneti paketi võimalusi ja proovipakkumisi kontrollida mugavalt Telia iseteeninduses. Peale selle saavad Telia kliendid kasutada soovi ja vajaduse korral lisateenusena ajutist mahuvaba internetti, mis võimaldab tarbida mobiilset internetti mahuvabalt viie või 48 tunni kestel.
Ka Tele2 viitas algatusele „Igale koolilapsele arvuti“, rõhutades, et internetiühenduse puudumine ei tohi saada koolis edasijõudmisele takistuseks. Sideoperaatorina saime anda oma panuse ning toetada õpilasi taskuruuterite ja piiramatu internetiga.
Samas on neid, kellel ühendus küll olemas, aga õpikeskkonnad söövad kiiresti paketi mahtu. Küsimusele, kas haridus- ja teadusministeerium on ka selles küsimuses firma poole pöördunud, vastas Tele2 esindaja Eveli Post, et nende poole pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettepanekuga võtta klientide andmesidemahust välja enimkasutatavad õppekeskkonnad, nagu eKool, Stuudium, opiq, Foxcademy ja HITSA Moodle.
Posti sõnul pole kahjuks selline lahendus tehniliselt võimalik. „Tegeleme praegu aktiivselt lahenduse otsimisega,“ vastas ta.
Elisa meediasuhte nõunik Taavi Teder kinnitas, et mobiilse koduinterneti pakettides on Elisa andmemaht piiramatu. Telefonide nutipakettide valikus on piiratud andmesidemahuga pakette, kuid kodus kasutamiseks soovitame klientidel kasutada eelkõige mobiilse koduinterneti paketti, mis tuleb koos vajalike seadmetega, et tagada kodus kvaliteetne internetiühendus.
Ta täiendas, et inimeste paremaks abistamiseks eemaldasid nad Elisa seadmetoelt tasu ning sinna võib pöörduda iga telefonioperaatori klient, sõltumata tehnilisest murest. Peale selle on nad teinud meediateavitusi, kuidas eriolukorras internetti targalt kasutada, et seda jätkuks kõigile pereliikmetele.
Elisa tootejuht Imre Nõmmik soovitab, kuidas kasutada internetti eriolukorras targalt, et seda jätkuks kõigile pereliikmetele.
• Mõõda interneti kiirust. Kui tundub, et internet on aeglane, tee kiirusetest, olles testi hetkel oma koduses WiFi võrgus, mida jagab 4G ruuter. Testi kindluse mõttes kolm korda, sest mobiilivõrk on dünaamiline ja ressurss muutub ajas kiirelt. Testi saad teha brauseris aadressil speedtest.net. Teiseks testiks leia viis, kuidas ühendada ruuter LAN võrgukaabli abil oma seadmega. Kui saad nüüd kiiruseks oluliselt suurema tulemuse, oled leidnud kitsaskoha, milleks on WiFi võrk.
• Vaata üle 4G ruuteri asukoht. WiFi võrgu kiiruse langus on põhjustatud eelkõige nõrgast signaalist. Nüüd peaks üle vaatama, kus asub sinu ruuter. See ei tohiks olla peidetud kappi, teleri taha jne. Ideaalne asukoht on avatud pinnal ja võimalikult lähedal ruumile, kus soovid tööd teha. Vajaduse korral kasuta WiFi võrgu võimendeid. Uuematel ruuteritel saab valida sagedust kas 2,4GHz või 5GHz. Tuleb meeles pidada, et madalam sagedus on aeglasem, aga levib kaugemale, 5GHz võrk on vastupidi kiire, kuid selle leviala on suhteliselt väike.
• Jälgi pere interneti tarbimist. Kuna pere on praegu kodus, jälgi, mis tegevustes internetti kasutatakse. Näiteks kui lapsed on samal ajal YouTube’is või Netflixis mitme seadmega, siis on ressurss jagatud ning sinu videokoosolek võib olla katkendlik. Seega leia kodustele samal ajal võimaluse korral muu tegevus.
• Abiks on ka mitu hotspotti. See tähendab, et kui lapsed peavad osalema päeval veebiloengus ja ressurssi napib, võib sind aidata videokoosoleku puhul, kui lood oma telefoniga teise WiFi hotspoti ning kasutad ise seda ühendust.
• Videopildiga või -pildita? Kuigi soovitame soojalt kasutada videokoosolekute ajal kaamerapilti, tasub see halva ühenduse korral välja lülitada.
• Hakkida võib hoopis teenus. Tuleb arvesse võtta, et kõik maailma serverid on praegu varasemaga võrreldes kordades suurema koormuse all. Seega võib hakkida hoopis teenus, mida parajasti kasutada proovid, näiteks MS Teams, Facebook, YouTube, eKool jne.
• Lülita mittevajalikud internetti tarbivad programmid ja seadmed välja. Kõik mittevajalikud seadmed tasub välja lülitada, sest need võivad kasutada netti näiteks uuenduste laadimiseks jne.
Jaanis Prii, saarlane ja purjetaja
