Käes on kevadiste korrastustööde kõrghooaeg. Õhtul koduaias või talgupäeval avalikus pargis reha viibutades tasub meenutada sedagi, et Eesti kodukaunistamisliikumine tähistas äsja, 23. aprillil oma 75. aastapäeva. Aprilli keskel pidas aga Jõgeval oma koosolekut Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatus.
23. aprillil 1936 moodustati Eesti Vabariigis kodukaunistamise peakomitee ja sellest sündmusest kodukaunistamisliikumise ajalugu arvama hakataksegi. Liikumise eesotsas olid president Konstantin Päts ja peaminister Kaarel Eenpalu ning peakomiteesse kuulus veel viis ministrit. Loodi ka kodukaunistamise maakondlikud ja vallakomiteed.
Kuidas siis tollal Eesti kodude kaunimaks muutmisele kaasa aidati? Jagati tasuta värvi majade ülevõõpamiseks ja istikuid ilu- ja viljapuuaedade rajamiseks, korraldati kodukaunistamise kursusi. Hoolitseti ka nn avaliku ruumi parema väljanägemise eest: istutati puiesteid ja maanteede äärseid „elavtarasid“ ning rajati uusi parke.
Ehkki kampaaniakorras tehtud asjadel tavaliselt püsiväärtust pole, ei minetanud eesti rahvas 1930. aastate lõpus omandatud kodukultuuri põhimõtteid ka kahe iseseisvusaja vahelistel okupatsiooniaastatel ning sõja eel nappide aastatega loodud ilu aitas meil end oma maal kodusemalt tunda.
1997. aastal puhus president Lennart Meri kodukaunistamisliikumisele taas elu sisse. Selle üheks nähtavamaks osaks on 1999. aastast toimuvad kauni kodu konkursid Eesti Vabariigi presidendi auhindadele, mida korraldab ja koordineerib Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ). 2000. aastast kuulutab ühendus igal aastal välja ka moto-üleskutse, milles toodud teemale konkursil ja muudes tegemistes erilist tähelepanu pööratakse. Tänavuse konkursi moto on „Lapsed on meie kodukultuuri järjepidevuse kandjad“. Varasematel aastatel on fookuses olnud näiteks mänguväljakud, kortermajade ümbrused, bussipeatused, tööstusmaastikud jne.
„Oleme ühingu liikmetega ühiselt otsinud valukohti, millele oleks vaja tähelepanu pöörata, ning sõnastanud aasta moto vastavalt sellele.“ ütles EKKÜ esimees Arvi Altmäe.
Ise tehtu seob koduga
Lastega seotud teema valiti tänavuseks motoks lähtudes sellest, et inimene, kes lapsepõlves on kaasatud kodu kujundamisse ja kaunistamisse ning kellel on head mälestused pere ühistest ettevõtmistest, jääb alati seotuks kodu ja kodumaaga.
EKKÜ keskjuhatuse (sellesse organisse kuuluvad kolm ühingu eestseisuse liiget ning kõigi piirkondade, st 15 maakonna ning Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linna esindajad) Jõgeval maavalitsuse ruumes toimunud koosolekul rääkis Tartumaa esindaja Endel Soosaar spontaanselt tekkinud ideest panna Nõo Reaalgümnaasiumi kümnenda klassi õpilased mai algul kirjutama Eesti kodukultuuri teemalist kirjandit ja paremaid ka EKKÜ poolt tunnustada.
Ühiselt arvati, et see kirjandikirjutamine ei peaks jääma ühe kooli ettevõtmiseks, vaid võiks saada n-ö pilootprojektiks tuleval aastal välja kuulutatavale üleriigilisele kirjandivõistlusele.
Väike vaidlus tekkis koosolekul selle üle, kuidas peaks kirjanditeema sõnastama: kas „Eesti kodukultuur“ või „Eesti kodu kultuur“? Selgus, et kummalgi variandil on oma tähendus ja nüansid, nii et tegelikult võiks välja pakkuda mõlemad. Kirjandivõistluse paremad tööd võiks Endel Soosaare sõnul almanahhina välja anda.
Maastikuarhitekt Tiina Tallinn avaldas aga arvamust, et kirjandivõistlus võimaldab saada aimu sellest, mida noored kodukultuurist mõtlevad ja missuguseid teemasid võiks EKKÜ edaspidi aasta moto valikul või trükiste kavandamisel päevakorda võtta. Praegu ongi näiteks koostamisel raamat, mis käsitleb Eesti kodukultuuri arengut läbi aegade.
Kooliaiad taas ausse?
Ehkki tänavunegi kodukaunistusaasta kogub alles tuure, mõlgutasid EKKÜ keskjuhatuse liikmed juba mõtteid selle üle, missuguse moto all võiks kulgeda tulevane aasta. Üks võimalus oleks püüda moto valikuga pöörata tähelepanu ühele valusale teemale: väljasuretatud kooliaedadele.
Mõttesse suhtuti esialgu ettevaatlikult, sest kui seadus õpilaste töölerakendamisele piirid seab, siis ei saa ju EKKÜ kooliaedade taastamist propageerima hakata. Või siis tuleks kõigepealt algatada seadusemuudatus, mis õpilastel aiatööd teha lubaks. Et aiatöö lastele kasulik oleks, sellega olid aga kõik päri.
„Viimasel ajal on meil palju räägitud õuesõppest,“ ütles Tiina Tallinn. „Kristel Vilbaste on aga kirjutanud sellest, et taanlased, kes Eestis õuesõpet propageerimas käisid, tunnistasid, et nende sellealased ideed tõukuvad eesti haridusajaloost, täpsemalt meie kunagistest kooliaedadest. Nii et taanlased käisid meile sisuliselt sedasama õpetamas, mille me ise üle parda oleme heitnud.“
Kui kooliaiad on tõesti alles arutlusteema, mida kavatsetakse käsitleda ka mai lõpus Tallinnas botaanikaaias peetaval EKKÜ nõupäeval, siis see on kindel, et tänavuse kauni Eesti kodu konkursi paremad saavad oma auhinnad kätte 14. augustil Viljandis. Enne seda tuleb aga maakondade paremad välja selgitada. Sellele, et esile saaksid tõstetud need, kes seda tõesti väärivad, saab kaasa aidata igaüks. Nimelt on EKKÜ kodulehel www.iluskodu.ee olemas vihjelink, mille kaudu saab ühingule teada anda kaunitest koduaedadest, mida piirkonna esindajad võiksid hindama minna.
„Käime keskjuhatuse koosolekuid korraldades n-ö külakorda,“ ütles Arvi Altmäe. „Koosolekut peame neli korda aastas kord ühes, kord teises maakonnas. Lisaks sellele peame veel igal aastal nõupäeva ja suvepäevi ning käime ühisel koolitusreisil. Sellistest kokkusaamistest sünnivadki sünergia ja uued ideed.“
i
RIINA MÄGI
