Kooli teema puudutab kõiki maal tegutsevaid osapooli: kohalikku omavalitsust, kooli, ettevõtjaid ja ühendusi. Kohaliku elu säilimise seisukohalt on oluline, et maakooli lihtsa sulgemise asemel püütakse ühiselt leida võimalusi kooli säilimiseks.
Sulgemise asemel saab ehk kooli muuta ümbruskonnale avatumaks, hakata seal korraldama õhtuti täiskasvanute täiendõpet, pakkuda kursusi ümberõppeks jne.
Palju häid näiteid
Oluline on mõista, et parimad lahendused tulevad ühisarutelude kaudu, millest ühingud on tänaseks välja jäänud.
Juba praegu on Eestis mitmeid häid näiteid väikeste maakoolide mitmekülgsetest tegevustest ja rakendusest. Samas puudub laiemal avalikkusel nende näidete kohta info, mis aitaks kindlasti ka teisi koole.
Liikumise “Kodukant” projekt “Kohalike ühenduste kaasamine avaliku poliitika kujundamisse läbi haridusteema” keskendubki kohalike ühenduste juhtidele ja liikmetele, et tõsta nende teadmisi ja oskusi oma seisukohtade väljatöötamiseks, julgustamaks suhtlema neid meediaga ning argumenteeritult esitama oma seisukohti kohaliku elu korraldamisel. Projekti toetab Balti-Ameerika Partnerlusprogramm.
Põhiteemaks on väikesed maakoolid/külakoolid. Mida see tähendab? Vastuse küsimusele peaksime leidma projekti lõppedes. Kuid liikumine “Kodukant” on kindlal seisukohal, et kooli olemasolu külas on tähtis kogukonna arengule.
Kuidas teave õigete inimesteni jõuaks
Koos maakonna “Kodukandi” ja maavalitsuste haridusosakondadega on projektis osalemiseks välja valitud 15 kooli. Igast maakonnast osaleb üks kool, milleks on kas sulgemisohus või positiivse näitega kool. Jõgevamaalt osaleb projektis Sadala Põhikool. Koolitusel osalevad Sadala Külade Seltsi liikmed, Sadala Põhikooli hoolekogu liikmed.
Projekti jooksul korraldatakse üheksa õppepäeva. Kodutööna korraldavad koolitatavad sügisel oma maakonnas seminari, kus osalevad omavalitsuse, maavalitsuse haridusosakonna, kohalike ühenduste, kooli ja lastevanemate esindajad.
Seminaridel tutvustatakse projekti jooksul kogutud informatsiooni maakooli säilimise võimalustest, arutatakse osapoolte ettepanekute üle ning jõutakse ühisele kokkuleppele kooli edasise arengu osas.
Esimesed õppepäevad toimusid juuni alguses Tartumaal Peedu Algkoolis, Lääne-Virumaal Venevere Algkoolis ja Läänemaal Rõude Algkoolis. Päeva jooksul anti ülevaade hariduspoliitilistest valikutest väikekooli suhtes ning arutleti teemal “Kool kui piirkonna arengukeskus”.
Projekti jooksul kaardistatakse positiivsed näited maakoolide mitmekülgsest kasutusest ning arenguvõimalustest nii Eesti kui rahvusvahelistel näidetel.
Algatatakse avalik arutelu projekti käigus välja töötatud võimaluste üle kohalikus meedias ja seminaridel. Projekti lõppedes pakutakse välja mudel(id) väikese maakooli jätkusuutlikuks arenguks. Projekt lõpeb maakoolide konverentsiga järgmise aasta veebruaris.
Siit ka üleskutse teistele maakoolidele, kes on huvitatud konverentsil osalemisest ning sõna sekka ütlemisest maakoolide tuleviku teemal. Võtke ühendust liikumisega Kodukant. Täpsem info projekti kohta www.kodukant.ee/projektid_haridus.php
Projektis osalevad koolid ja ühendused tulevad kokku jälle 26.-28. augustil Harjumaal Neeme Algkoolis, Hiiumaal Suuremõisa Põhikoolis ja Valgamaal Kaagjärve Lasteaed-Algkoolis. Seekord on teemaks “Kuidas kasutada mõjutamisvõtteid, eristada argumenteerimist demagoogiast ning arendada väitlusoskust”. Õpitakse, kuidas kaasa rääkida avalikus diskussioonis ning oma ideid ühiskonnas kuulatavaks teha. Kirjutatakse mõjus arvamuslugu kohalikus lehes.
Kodukant soovib kõigile tublidele kohaliku elu eestvedajatele ja arendustegevuses kaasalööjatele kaunist suve. Kohtumiseni järgmistes projektides!
HELE-MALL KINK, projektijuht, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse koordinaator,
PILLE TUTT, Sadala Külade Seltsi juhatuse aseesimees, projektis osaleja
