Kodukandiühenduses soositakse järjepidevust

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimehe Karina Kaarepere sõnul olid seekordsele koolitusele kaasatud lausa peredünastiad – Pajusi rahvamaja juhatajal Aili Soolepal oli kaasas kümneaastane lapselaps Kärolin ja Mare Nõmmel lapselaps Oliver.

iii

“Aili Soolepa lapselaps tegi külaelu kohta olulise tähelepaneku, nimelt lõhutakse maal tema hinnangul liiga palju,” ütles Kaarepere. Oliver Nõmm on aga vanaema Marega kaasas olnud juba kahe aasta tagusest Maapäevast saati ja tema isa Ats Nõmm on kodukandiühenduse juhatuse liige. “Tema on külaliikumisest juba ammu võlutud, aga nüüd jõudis linnapoiss Oliver tõdemuseni, et peab ikka maale kolima, seal on elu palju huvitavam,”  rääkis maakonna kodukandiühenduse juht. 

Oluline ka omavaheline koostöö

Küla tegemistesse kaasa lööma saabki noored sel moel, et nad maast madalast vanemate või vanavanematega kaasas käivad.

Karina Kaarepere kinnitusel on Jõgevamaa seltsid teinud koostööd teiste külaseltsidega kõikjalt üle Eesti. Meie käime neil külas, nad pakuvad meile oma teenuseid ja kui nemad meile külla tulevad, pakume meie neile oma teenuseid. Koostööd tehakse ka teiste ettevõtete ja asutustega, kuid seltside omavahelist koostööd on seni napiks jäänud, seni on see piirdunud ühe piirkonnaga näiteks külapäevadel. Seal jagatakse ülesanded nii ära, et üks tegeleb spordiga, teine pakub toitlustamist, kolmas toob kohale isetegevuslased, neljas mõtleb välja ja aitab läbi viia käelisi tegevusi. Maakonnas muid taolisi koostöövorme aga pole.

Jõgevamaa Kodukandi Ühendusel on valmis saanud seltside tegevust tutvustav infovoldik, samuti tuleb sama info kodukandiühenduse interneti koduleheküljele. Interneti võimalusi peaks samuti rohkem ära kasutama, seni on kodulehekülje kaudu teavitamine olnud tagasihoidlik. “Kui me mingi info internetti üles paneme, peame igal juhul asjaosalistele üle helistama, arvutist info otsimine pole siiski kõikidel veel n-ö käe sees,” tõdes Kaarepere.

Külavanema roll vajab täpsustamist

Jõgevamaal pole seni kõikjal ka veel külavanemad tegutsema hakanud. “Näha on, et külavanemate järele on suur vajadus, olgugi et teatud mõttes on tekkinud probleemid. Asi on selles, kas külavanem ja selts peaksid eraldi tegutsema või peaks külavanem seltsi juhatusse kuuluma ja selle kaudu tööd tegema. Igal juhul peaksid külavanem ja külaselts kindlasti koostööd tegema, muidu külas midagi toimuma ei hakka.

24 Jõgevamaa Kodukandiühenduse ja külaseltside liiget ning külavanemat tegid läbi kahepäevase Vabaühenduste Fondi koolituse Toilas. Koolitusel keskenduti külaseltside ja kohalike omavalitsuste koostööle, lektoriks oli õppejõud Ivi Proos.

Vabaühenduste Fond (VÜF) vahendab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide toetusi kodanikuühendustele ja seda haldab Avatud Eesti Fond. Vabaühenduste Fondi kaudu toetavad Norra, Island ja Liechtenstein Eesti kodanikuühiskonna tugevdamist. Fondi eesmärk on suurendada Eesti vabaühenduste tegutsemisvõimekust  ja mõju ühiskonnas ning kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse.

Norra ja EMP finantsmehhanismide raames alustas  Vabaühenduste Fond 2007. aastal Eesti vabaühenduste projektide toetamist, mille eesmärgiks on suurendada Eesti vabaühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

iii

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus