Mõni aeg tagasi sai Jõgevamaa Kodukandi ühendus vabariiklikult Kodukandiühenduselt 10 000 krooni suuruse toetussumma. Ühenduse juhatuse liikmed otsustasid, et maakonna kolm piirkonda saavad igaüks 3000 krooni ja 1000 krooni jääb ettenägematuteks vajadusteks.
Jõgevamaa Kodukandi ühenduse juhatuse liikme Aili Soolepa sõnul otsustasid maakonna kodukandiühendusse kuuluvad Põltsamaa piirkonna inimesed, et korraldavad selle raha eest ekskursiooni Järvamaale. Nii sõitiski bussitäis rahvast Ave Paluoja eestvõttel külla naabermaakonda.
Vodja koolis keskendutakse individuaalõppele
Sõidu esimeseks sihtpunktiks oli Roosna-Alliku vallas asuv Roccal al Mare kooli Vodja individuaalõppe keskus. Vodja kooli juhataja, tütarlaste käsitöö õpetaja Riina Põldvee sõnul alustas nende kool tegevust kuus aastat tagasi ja möödunud kevadel saadeti sealt teele esimene lend. Vodja üheksaklassilises koolis õpib 32 last ja koolijuhi sõnul on selline arv nende kooli jaoks maksimum, sest selles koolis on pandud rõhk individuaalõppele. Iga kahe lapse kohta on siin üks õpetaja. Riina Põldvee lausus, et ka nende kooli hindamissüsteem erineb oluliselt tavakoolide omast. Siin hinnatakse eelkõige lapse tahet õppida, tema pühendumist ning eneseületamist. Kehalise kasvatuse tunnis ei pruugi kõrget hinnet saada mitte heade sportlike võimetega, vaid hoopis kehaliselt vähevõimekas ja ülekaaluline laps, kui ta näiteks jooksurajal iseennast ületab.
Endiste pealinlaste ökotalu
Järgnevalt saadi näha, mida kujutab endast üks ökotalu, mida peab Tallinnast maale elama asunud noor pere. Järvamaa aktiivse külaliikumise tegelase, MTÜ Karessen juhi Tõnu Taali sõnul tuli mõned aastad tagasi Hannes Tamjärve soovitusel Järvamaale elama mitmeid Tallinna noorperesid. Nii kolisidki kuue aasta eest Tallinnast maale rahulikumat elu otsima Sven ja Hele Aluste. Alguses elati Vodja kooli juures, sobiv elukoht leiti Roosna-Alliku vallas. Talu peremehe Sven Aluste sõnul on neil praeguseks olemas hoone, kus edaspidi väikesed grupid koolitusi läbi viima saaksid hakata. Maja on ehitatud ökomajana, kus ehitusmaterjalina on kasutatud peamiselt põhku ja savi. Päris oma kodumaja ehitamine seisab noorel perel alles ees. Perenaine Hele on varem hobustega tegelnud ja sellest kasvas välja tema praegune tegevus ja hobi hipoteraapia. Hele sõnul tähendab hipoteraapia hobuste toel läbi viidavat füsioteraapiat. Hobused on headeks sõpradeks ka Aluste pere lastele.
Rahvamaja pakub nii meelelahutust kui ihu harimise võimalust
Roosna-Alliku vallas asub kaunis Viisu rahvamaja, mis ülemöödunud suvel
Väga kaunis paik on Roosna-Alliku mõisahoone. Külalisi võõrustanud Roosna-Alliku põhikooli õpetajast „mõisaproua“ Leili Valdase sõnul tähendab mõisa saksakeelne nimetus Kaltenbrunn eesti keeles külma kaevu — ja allikad ju ongi külmad kaevud. Enne mõisa rajamist nimetati kohta Jõelähtme külaks. Sealsetest allikatest saab alguse Pärnu jõgi.
Roosna-Alliku mõisahoone üks tiib on taastatud võimalikult originaalilähedaselt.
Kareda külast läbi sõites saadi sealt pärit ajaloolaselt Ado Seirelt teada, et ristirüütlite aegu oli Kareda Otepää, Tartu ja Viljandi kõrval üks Eesti suuremaid keskusi. Esmakordselt on seda küla ajalooallikates märgitud aastal 1212.
Esna naistele meeldib kududa
Järgmise peatuse tegi ekskursiooniseltskond Esna seltsimaja juures. Sealse külaseltsingu juhi Ene Miku sõnul on siingi mureks elanikkonna vananemine ja noorte lahkumine linnadesse või hoopis Eestist ära. Seetõttu on ka seltsimajas aktiivselt kaasa löövad inimesed enamjaolt pensionieas. Põhitegevuseks on kujunenud vaibakudumine. Seltsimajas tähistatakse ka tähtpäevi. Vald külaseltsingult maja kasutamise eest rendiraha ei võta.
Teel Esnast Peetrisse tehti peatus praegu varemeis seisva endise Esna vallamaja juures.
MTÜ Karessen juhi Tõnu Taali eestvedamisel on plaanis maja taastada ning aidata see uuele elule. Hoone taastamine läheb maksma 4,3 miljonit krooni, esimeses etapis loodetakse selleks Leader-meetme kaudu saada miljon krooni. Omal ajal on selles hoones peetud üsna iseäralikke kohtuprotsesse ja Tõnu Taali arvates võiks tulevikus, kui maja korda saab, hakata siin etendama kunagiste kohtuprotsesside põhjal loodud teatritükke.
Kareda vald kellegagi ühineda ei kavatse
Kareda vallavalitsus asub Peetri külas nõukogude aja viimastel aastatel ehitatud suures hoones. Põltsamaa kandi külalisi võõrustati hoone keldrikorrusel asuvas suures ruumis, kuhu omal ajal plaaniti rajada lasketiir. Kareda vallas elab umbes 800 inimest. Vallavanem Triin Pobboli sõnul on vallas viimasel ajal päris palju lapsi juurde sündinud, sest lasteaedki olevat äkki kitsaks jäänud. Kareda vallale on teinud ühinemisettepaneku Koeru vald, kuid Kareda lükkas pakkumise tagasi. Vallamaja lähedal asub Peetri kirik, mis on üks kõrgemaid maakirikuid Eestis.
Kilplala saab oma koja
Ekskursioonipäev Järvamaale lõppes Koeru-Mäeküla tee ääres Müüsleris asuva Kilplala külastusega, mis pakkus lustakaid elamusi.
Kilplala saab peagi teemapargiga kõrvuti paiknevas vanas hoones oma koja, kus hakatakse pidama asjalikke koolitusi, kuid kus avaneb võimalus ka kilplaste kombel meelt lahutada. MTÜ Karessen juhi Tõnu Taali sõnul plaanivad Järvamaa külaseltside esindajad korraldada tuleval kevadel vastukülaskäigu Jõgevamaale, et tutvuda siinsete külaseltside tegevusega.
i
TOOMAS REINPÕLD
