Istungil toodi esile, et inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 30 aasta jooksul 40 protsendi võrra kasvanud ja see mõjutab oluliselt kliima soojenemist.
Kliimamuutus puudutab kõiki riike, kusjuures arengumaad on kliimamuutuste osas eriti haavatavad. Samal ajal on need mõjud erinevad ? mõnda regiooni ähvardab põud ja toidupuudus, teisi kohti aga sademete üleküllus ja üha sagenevad katastroofilised tormid. Pole välistatud ka muutused kliima külmenemise suunas. Veetaseme tõus meredes ähvardab väikesaari ja rannikualasid.
Eestigi ei jää neist muudatustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevade saabumine. Sarnaselt teiste riikidega, on ka Eestil kohustus planeerida vajalikke meetmeid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks.
IPCC aruande eesmärk on anda hinnang olemasolevatele teaduslikele, tehnilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele ja juhtida poliitikute tähelepanu vajalike abinõude rakendamiseks. See tegevus hinnati käesoleval aastal Nobeli rahupreemia vääriliseks. Neljanda aruande koostamisega oli seotud üle 2500 spetsialisti ning eksperdi, ligi 800 autorit ja 450 juhtautorit rohkem kui 130 riigist.
Jaan Saar,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor
