Eesti Taimekasvatuse Instituudi eestvedamisel teoks saanud agronoomia konverentsil arutles teadlane ja agronoom Peeter Lääniste teemal, kas Eestis võiks kasvatada hirssi.
Lääniste sõnul kasutakse kõrreliste sugukonda kuuluva peeneteralise suviteravilja hariliku hirsi seemneid nii inimtoiduks, loomasöödaks kui ka etanooli tootmiseks. „Maailmas kõige enam kasvatavate teraviljade hulgas on hirss kuuendal kohal. Suurimad hirsitootjad maailmas on Aasia ja Aafrika riigid.”
Lääniste märkis, et hirss on kultuur, mida saab kasvatada jätkusuutlikus põllumajanduses, sest hirss kasutab kasvuajal efektiivset niiskust ja talub hästi põuda ja kõrgeid temperatuure. Hirss annab rahuldavat saaki ka põuakartlikel ja happelistel põllumaadel, kus teiste põllukultuuride saagikus oleks madal.
„Eestisse imporditi 2017. aastal 34 tonni ja 2018. aastal 36 tonni hirssi. Katseid hariliku hirsiga viidi läbi selleks, et koguda teavet selle kohta, kuidas see põllukultuur käitub Eesti ilmastikuoludes, selgitada välja optimaalsed väetise ja külvinormid ning seejärel pakkuda põllumeestele külvikorda uus kultuur.
Globaalsete kliimamuutuste tingimustes võib hirsist kujuneda Eesti põllumeestele alternatiivne teraviljakultuur , mis võiks parandada toiduga isevarustuse taset tuleviku soojemas kliimas,” ütles Lääniste.
Veel lasus ta, et hirsi saagikust mõjutab tugevasti lämmastikuga väetamine. Hirsi väetus ja külvisenormi pole aga veel Eestis uuritud. Lisaks peab arvestama, et hirss kui suure soojavajadusega kultuur ei pruugi praegustes mullastiku- ja ilmastikutingimustes kuigi rahuldavat saaki anda.
JAAN LUKAS
