Vanimasse, alates 1945. aastast ilmuvasse väliseestlaste ajalehte Eesti Rada on kirjutanud artikli ka Jõgevalt Maini-äärse Frankfurti läheduses paiknevasse Usingeni linna elama asunud Klaire Ründva.
Kolme lapse ema Klaire püüab leida võimalikult palju aega osalemaks Saksmaa eesti kogukonna haridus- ja kultuurielus ning selle edendamisele ise kaasa aidata.
Ajalehte Eesti Rada kirjutas Klaire Ründva loo „EÜSLi kultuuripäevadest esmakülastaja pilgu läbi“.
Kultuuripäevi korraldavad Saksmaa eestlased kord aastas Bonni lähistel Annabergi lossis. Tema loos on kirjaread: „Millise pühendumuse ja sihikindlusega on tehtud tööd kümne aasta kestel. Selliste iseloomuomanduste ees olen alati tundnud sügavat aukartust.“
Kooli oluline roll ühiskonnas
Üheks Eesti kogukonna ühendajaks ning eestluse hoidjaks nimetas Klaire Frankfurdis tegutsevat Eesti Kooli, mis pole kool tavalises mõttes, kus igal argipäeval õppetöö toimub. Selles koolis saavad lapsed kokku kord kuus ja omandavad teadmisi eesti keelest, kultuurist ja ajaloost. Kool tegutseb projektipõhiselt ning on rentinud ruume erinevates hoonetes.
„Koolis õpivad erinevas vanuses eesti lapsed. Kõige suurem on praegu 12-liikmeline 8-12-aastaste poiste ja tüdrukute grupp. Mitmes peres on aga väiksemaid lapsi, kes ka varsti õppima asuvad.Vanemas vanusegrupis oli möödunud õppeaastal neli noort.
Et üks Frankfrudi Eesti Kooli õpetajaid läks lapsehoolduspuhkusele, tehti Klaire Ründvale ettepanek teda asendama hakata. Ta andis oma nõusoleku ning alates septembrist hakkab õpetama keskmise vanusegrupi lapsi.
Klaire Ründva on õpetanud kahele lapsele ka eesti keelt Frankfurdis Euroopa koolis, kus õpivad erinevatest Euroopa riikidest pärit lapsed, kelle vanemad töötavad Euroopa Liidu institutsioonides.
„Mitmed eestlased töötavad Frankfurdis paikneva Euroopa Liidu Keskpanga peakontoris. Pank ühendab 19 Euroopa Liidu riiki, milles kasutusel eurod.
Klaire elab koos perega Frankfurdist 40 kilomeetri kaugusel Wernbornis, mis on üks kuuest Usingeni linnale kuuluvast külast.
„Elanikke on meie külas alla 2000, inimesed elavad tihedalt koos asuvates väiksemates kortermajades või eramajades. Igas külas on kindlasti oma kirik, ka pagaripood. Algkool asub meie kodust paari kilomeetri kaugusel.“
Klaire vanem poeg, 16-aastane Mattias on harrastanud aastaid jalgpalli, praegu on ta selles pausi teinud ja käib ujumistrennis. 11-aastane tütar Karina on kirglik hobusefänn, käib ratsutamas ja tegeleb võimlemisega.
6-aastane Jonas on sündinud Saksamaal, valdab aga vabalt eesti keelt ning on Eestis käinud mitu korda. Tänavu sügisel läheb ta kooli.
Tutvustab sakslastele Eestimaad
Klaire Ründva sõnul on Saksamaa eesti kogukonnas tugevad traditsioonid tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva, jõulusid ja jaanipäeva.
„Tänavusel jaanipäeval moodustasime inimkaardi. Kõige enne pandi paika Käsmu kivi ja siis igaüks seisis sinna, kus ta tunnetab oma juuri. Mina olen pärit Väike-Maarjast, kuid asusin Jõgeva kohale, sest tunnen end selle linnaga tänaseni kokku kuuluvat. Jõgeva oli aastaid Klaire kodulinnaks, siin töötas ta pressiesindajana politseis ja Jõgeva maavalitsuses.
Viimasel Eestis käigul lõunatas ta Jõgeval käies kohvikus Ateljee, uudistas kesklinna paigutatud kartulisorti „Jõgeva kollane” ja külastas pojaga Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi.
„Muuseum pakkus meile mõlemale suure elamuse. Käisime nii uues hoones kui renoveeritud vanas koolimajas. Jonas ei tahtnud Palamuselt sugugi ära tulla.“
Eesti ajaloost, kultuurist ja tänapäeva poliitikast on Klaire Ründva rääkinud ka sakslastele. „Nad tunnevad nende teemade vastu huvi. Leidub siiski ikkagi veel ka neid, kes kuulevad üllatusena, et Eesti on iseseisev riik, arvatakse, et kuulume endiselt Venemaa koosseisu.”
Klaire on saklastele õpetanud mõnegi eesti toidu valmistamist. Tundes eestlasi kui kartulisööjat rahvast, on siiski ses valdkonnas uudset ka saksa köögis. Näiteks klöselid ‒ riivitud kartulitest tehtud pallikesed, millest on kartulimahl eelnevalt välja pressitud. Usinamad teevad seda tainast ise, aga on võimalik ka poest osta. Seda on kaasa ostnud ka sõbrad Eestist, kes külas käinud.
Küsimusele, kas kunagi võib teoks saada taas Eestisse kolimine vastas Klaire: „Ära iial ütle iial …”
JAAN LUKAS
