Põltsamaa kunstikoolis sai klaasikoda ruumi juurde ja uksed avas sepapada, millest kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja juba ammu oli unistanud. Idee rajada sepapada on juba üsna ammune, kuid konkreetsema mõtteni jõuti 2003. aastal, kui Põltsamaa kunstiselts sai kohaliku omaalgatuse programmist seadmete ostuks toetust.
Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja sõnul oli seltsil klaasikoda juba ammu olemas, aga ruumi oli seal tegutsemiseks liialt vähe. Klaasikojas ei käida küll iga päev, aga aeg-ajalt tegutsevad seal kunstiseltsi lapsed, samuti on seal võimalik töötubasid tellida.
Jaak Krivini sepatöömuuseum
Klaasikojas saab klaasist tehtud käsitööd ka lossikompleksi külalistele näidata, sepapada aga jäi ruumipuudusel paremaid aegu ootama, kuigi tööriistad ja vahendid olid olemas. Nüüd on ruum ja võimalik ka sepatööga alustada. Sellele tegevusele on õla alla pannud ka kohalik sepp Jaak Krivin, kes on oma tegevust lõpetamas ja kellelt on saadud mitmeid vajalikke vahendeid.
Ethel Hakkaja hinnangul võiks kunstiseltsi sepapajast kujuneda edaspidi välja Jaak Krivini sepatöö-alane muuseum. Sepatööd hakatakse tegema siiski õues, kus on selleks rohkem ruumi ja kus sellest huvitatud lastel on võimalik vahelduseks ka ringi joosta.
Jõest leitud esemed saavad uue elu
Laienenud ja uuenenud klaasikoja ruumesse kogunenud kunstihuviliste poole pöördunud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots oli kunstiseltsile kingituseks kaasa toonud klaasitükid, mis leiti kaks aastat tagasi Põltsamaa jõest Suurest sillast ehk paisust allavoolu. Linnapea avaldas arvamust, et need pärinevad kunagi jõe ääres asunud majadest, mis teise maailmasõja ajal ära põlesid. Linnapea kinnitas, et need vanad klaasitükid on omamoodi ajaloolise sõnumi kandjad, millele kunstiinimesed oskavad omapoolse sõnumi lisada.
Kunagisest Põltsamaal asunud sanitaar-epidemioloogia jaama hoonest oli linnapea enne seal alanud remonditöid toonud kaasa suured pipetid, mida epidemioloogid oma töös kasutasid. Sepikoja avamise puhul kinkis Jaan Aiaots kunstiseltsile ka sepa tehtud raudklambri, mis on samuti leitud Põltsamaa jõest ja mis on linnapea sõnul kindlasti sepa tehtud. Seda kinnitas ka Jaak Krivin.
Jaak Krivin kinkis kunstiseltsi juhatajale sepistatud naela, öeldes, et kui tema lõpetab sepatööga tegelemise, siis kunstiselts just alustab sellega.
Sihtasutuse Põltsamaa Lossiarendus juhataja Piia Uuspõllu sõnul on väga hea, kui lossikompleksi uusi põnevaid tegevusi lisandub. Siis tuleb uusi huvilisi oma linnast ja kaugemaltki.
TOOMAS REINPÕLD
