Igal kevadel korraldab Põltsamaal tegutsev Kiwwja lapiselts Põltsamaal kevadnäituse, et linnarahvale talve jooksul valminud paremaid töid näidata. Tänavune näitus võlus mängulisusega ja selle pealkirigi on „Mäng”.
Kiwwja lapiseltsi juhendaja Eve Oro sõnul on seekordse näituse näol tegemist iga-aastase traditsioonilise kevadise väljapanekuga. Põltsamaal tegutsevas lapiseltsis lööb kaasa paarkümmend käsitööhuvilist naist, näitusel sai nähas16 osava naise kätetööd. Juhendaja sõnul pole seltsi kogunemised loomulikult selleks kohaks, kuhu tullakse ette võetud ja pooleliolevaid töid tegema, vaid see on ikka õppimise, uute tehnikate omandamise ning kogemuste vahetamise kohaks. Lapiseltsi liikmed saavad omavahel kokku korra kuus ning igaks korraks on seltsi juhendajal ette valmistatud kindel teema. Naised on uued tehnikad ja ideed hästi vastu võtnud ning teoks teinud. Kasuks tulevad kogemused. Mõned naised on neid oskusi ja kogemusi seltsi liikmetena omandanud juba 14 aasta vältel.
Iga seltsi liige võtab kaasa tööd, mida ta vahepeal valmis on saanud, ja saab oma kätetöö kohta teistelt arvamusi ja nõuandeid. Lapiseltsi juhendajale teeb rõõmu, et ligi pooled seltsi liikmetest on nooremad inimesed, kes naiste käsitöö traditsiooni edasi kannavad. Vanem osa seltsi liikmetest aga on selleks teadmiste ja kogemuste pagasiks, kes noorematele oma oskused ja kogemused edasi annavad. Igal aastal liitub seltsiga ka uusi tegijaid.
Näitusele mõeldes küsis juhendaja esmalt seltsi liikmetelt, kas neil on piisavalt sellist käsitööd, mida teistele vaatamiseks välja võiks panna ja kas nad on selleks väljakutseks valmis. Näitusel eksponeerimiseks valiti tööd välja eelnevalt üksteisega nõu pidades ja arvamusi vahetades. Näituse nimigi sai paika naiste üksmeelse otsuse tulemusena. Lapiseltsi juhendaja sõnul võib näituse pealkirja väga mitmeti tõlgendada. Üks osavnäpp tõi näitusele lapitehnikas kabemängu, mõni pidas mänguliseks ideeks mustritega mängimist, teine jälle värvidega mängimist. Ka näitusele toodud esemeid ei pandud üles mitte juhuslikult, vaid selles osas lähtuti tööde omavahelisest sobivusest ja värvidest. Seekordsel näitusel “Mäng“ jääb domineerima pruun, seda täiesti juhuslikult, ilma selles eelnevalt kokku leppimata. Eks omamoodi tunnustus on lapiseltsi naistele teadmine, et üks osa nende töödest jõuab tänavu üleriigilisele lapitehnika tööde näitusele Narva. Eve Oro lausus, et kindlasti kaalutakse põhjalikult, millised tööd siinset lapiseltsi üleriigilisel näitusel esindama hakkavad. Kurb on ainult teadmine, et Narvas pannakse näitus üles raamatukokku, kus vaba seinapinda ei ole kuigi palju. Seetõttu saab piirilinnas toimuvale näitusele saata ainult väiksemaid töid, neid on aga Kiwwja naistel võrdlemisi vähe. Põltsamaa lapiseltsi elujõulisusest annab tunnistust fakt, et seltsiga on paaril viimasel aastal liitunud uusi tublisid ja nooremaid tegijaid. Tänavu ühines lapiseltsiga Nelli Pius, paar aastat tagasi astus seltsi liikmeks Maike Johanson. Mitte kuigi ammu sai seltsi liikmeks Maila Meltsas, kelle elukohaks Võhma. Eve Oro usub, et seni kuni seltsiga liitub uusi ja nooremaid tegijaid, ei kao Põltsamaa lapiselts ega lapitehnika naiste käsitöö ühe liigina kuhugi.
iii
TOOMAS REINPÕLD