Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel oli üheks vastutusrikkamaks ja ka ohtuderikkamaks ülesandeks välispiiride kindlustamine ning piirivalvestruktuuride ülesehitamine.
Seda lähiajaloo protsessi meenutati vestlusringis Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses peetud piirivalvetöötajate suvepäevadel. Rohkem kui kahekümne aasta taha vaadates on olulisemateks märksõnadeks piirivalve isikkoosseisu komplekteerimine, majandusliku baasi rajamine ning mitmete piiririkkujate kinnipidamine, millega kaasnesid ka kokkupõrked.
Piiripunkte oli algul kolm korda rohkem
Mitmed suvepäevadel osalenud on piirivalvega seotud üheksakümnendate aastate algusest kuni praeguseni. Võrulane Ervin Eichenbaum ütles, et piirivalvuriks hakkama ajendas teda juba varases nooruses omaks võetud isamaaline ellusuhtumine. “Teadsin juba kolmkümmend viis aastat tagasi peast Eesti hümni. 1993. aastal, pärast kahekuiste kursuste lõpetamist Narva-Jõesuu õppekeskuses läksin tööle Piusa kordonisse kagupiiril. Kõigepealt loodi iseseisvunud Eesti majanduspiir, piiriposte hakati maha märkima alles 1994. aastal. Piiripunkte oli toona kolm korda rohkem kui praegu. Väga täpset piirijoone kulgemist ei vaadatudki. Kui selgus, et piiri on ületanud inimesed, kes seda teha ei tohiks, algas menetlus. Toonaste piirivalvurite relvadeks olid Makarovi püstolid ja Kalašnikovi automaadid,” rääkis Eichenbaum.
Tõkestati kuritegevust, abistati vanureid
Tema sõnul peeti piiril kinni salakaubavedajaid, piirikontrolli läbimise kohustust eiranuid ja neidki, kes veel ei teadnud, et Eesti on iseseisev riik oma piiriga. “1994. aasta 1. aprillil saime informatsiooni Venemaal kaks piirivalvurit tapnud kurjategija võimalikust ringiliikumisest Eestis. Keerasime uksed lukku ja läksime metsa mõrvarit tabama. Tema aga oli valinud teised liikumisteed, ” meenutas Eichenbaum. Tema kinnitusel olid piirivalvuritel väga head suhted kohalike elanikega. “Sageli vedasid meie autod ümberkaudsetele inimestele leiba koju, nemad pakkusid meile aga teed.”
Sissikompanii pidi tegutsema Läti piiril
Praegune riigikogu liige Uno Kaskpeit alustas piirivalves tööd Valga II piiripunkti inspektorina, 1992 edutati ta Valga piirivalvepiirkonna ülemaks. “Olukord Läti piiril oli toona Eesti turvalisusele ja julgeolekule väga oluline, sest peamiselt üle selle piiri kulges salakaubavedu, kusjuures ebaseaduslikku kaupa veeti ennekõike Eestist välja. Hiljem hakkasid Läti kaudu Eestisse liikuma Venemaal toodetud sigaretid ja alkohol. Oma tööperioodist Valgas mäletan ka paari tulevahetust,” jutustas ta.
Töötades piirivalveameti piiriosakonna ülemana, korraldas Kaskpeit 2002. aasta suvel reservkompanii õppekogunemise, kus osalesid Narva-Jõesuu õppekeskuses sissiõppe läbinud reservväelased. “Nii moodustati Valga piirkonda täisväärtuslik sissikompanii tegutsemiseks sõja- ja kriisiolukorras,” rääkis Kaskpeit, kes on lõpetanud sisekaitseakadeemia piirivalve õppesuuna ja erikursused Soome maakaitsekõrgkoolis.
Kaadrit ja varustust muretseti firmadest
Endine Ida-Viru maavanem ja praegune Toila gümnaasiumi direktor Riho Breivel on piirivalves töötanud Ida-Viru piirkonna ülemana, üldosakonna ülemana ning piirivalveametis logistika- ja staabiülemana. “Mäletan hästi kogu piirivalvesüsteemi ülesehitamist. Piirivalvesse asusid teenistusse mitmete uutes majandusoludes likvideeritud suurettevõtete endised töötajad. Märkimisväärne osa meie isikkoosseisust pärines samuti tegevuse lõpetanud Kohtla-Järve EPT-st. Kohtla-Järve KEK-ist saime soojakud, autod kauplesin aga välja firmadest Eesti Põlevkivi ja Viru Rand,” rääkis ta.
Riho Breivel on üks omaaegsetest juhtivatest piirivalveametnikest, kes suhtub kriitiliselt tänasesse olukorda, kus Eestis pole enam iseseisvat piirivalveametit, vaid politsei- ja piirivalveamet.
“Piirivalve peaks olema mitte sisekaitse-, vaid riigikaitseorganisatsioon, kes asuks esimesena tõrjuma üle piiri tulnud sissetungijaid. Piirivalveohvitser peab olema võimeline juhtima relvastatud üksusi,” märkis ta. Temaga sarnaselt mõtleb ka poliitik Uno Kaskpeit.
Breivel oli piirivalvetöötajate suvepäevadele kaasa võtnud ka lõõtspilli. “Mängisin lõõtsa ka piirivalves töötades, sest ilma selle muusikariistata oma elu ette ei kujuta,” lausus ta.
Kirna õppekeskuses toimunud praeguste ja endiste piirivalvetöötajate suvepäevade peakorraldaja oli politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna mereturvalisuse büroo mere ja lennupääste koordinatsioonikeskuse (JRCC Tallinn) juhtivkoordinaator Annika Malva.
JAAN LUKAS
