Kirjanik istutas puu

Põltsamaa Sõpruse pargis kasvab paljude nimeliste puude seas esmaspäevast saati ka kirjanik Henn-Kaarel Hellati istutatud saar. Puuistutamisele olid tunnistajateks Põltsamaa linna aukodanike ja teenetemärgi kandjate esindus.

Henn-Kaarel Hellat on Põltsamaal elanud juba kümmekond aastat. Enda sõnul polegi ta oma üldiselt kolimisterohke elu jooksul kusagil nii pikalt ühtejärge paigal püsinud. Väikelinna õdusas atmosfääris on ka loometöö hästi edenenud: viimase kümne aasta jooksul on kaante vahele saanud viis osa Hellati meenutuste sarjast Inimese tegemine“, luulekogu Salve“, lühiproosa kogu Tagamaad“, mälestuste raamat Artur Alliksaarest jne. Sestap oli Sõpruse pargi rajaja Ants Paju meelest igati loogiline, et Henn-Kaarel Hellati pikk ja viljakas Põltsamaa-periood kajastuks ka pargis, kuhu puid istutanud teisedki nimekad kirjanikud, näitlejad, sportlased, poliitikud, diplomaadid jne.

Kui Paju Hellatile puuistutamisettepaneku tegi, võttis too esialgu mõtlemisaega, siis aga soostus, ent seadis omalt poolt tingimuseks, et tahab istutada saarepuu.

Seda tingimust polnud sugugi lihtne täita: et saart, nagu haabagi, on siinmail peetud pigem pargi umbrohuks“, siis puukoolides seda üldjuhul ei kasvatata,“ ütles Ants Paju. Tartus RMK puukoolis leidus tema sõnul siiski veel paar hariliku saare alusele silmatud Kanada saart. Ühe neist tõigi Paju Põltsamaale ja laskis Hellatil Sõpruse parki istutada.

Saar on mulle südamelähedane mitmel põhjusel,“ ütles Henn-Kaarel Hellat. Kõigepealt sellepärast, et Viljandi lähedal Päril, kus ma lapsepõlves elasin, kasvasid külatee ääres vaheldumisi pihlakad ja saared, teiseks sellepärast, et saar kasvab ka mu praeguse kodumaja akna all, kolmandaks aga sellepärast, et mu paremaid sõpru oli meie hulgast nüüdseks lahkunud kirja- ja muusikamees Juhan Saar.“

Sõpruse parki puu istutamise võimalust võttis Hellat kui omalaadset tunnustust. Kui riiklikke autasusid kirjanikud tema meelest vastu võtma ei peaks, sest need tekitavad siduvaid kohustusi, siis Sõpruse parki puu istutamine tekitab ainult kohustuse puu käekäigul silm peal hoida ning sellise kohustuse vastu pole tal midagi.

Põltsamaa linna aukodanik Ants Paju pakkus omalt poolt välja ka idee, et Hellati puuistutamise tseremoonia võiks ühitada linna aukodanike ja teenetemärgi kandjate juba traditsiooniliseks muutuma hakkava kokkusaamisega. Teenekaid kodanikke tuligi kokku päris suur hulk ning huviga kuulasid nad nii Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu vanemraamatukoguhoidja-laenutaja Aive Nurmekivi ülevaadet Henn-Kaarel Hellati elust ja loomingust, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa juttu linna majanduslikust arengust kui ka Ants Paju juttu Sõpruse pargis toimuvast.

Meil on hea meel, et meie aukodanikud ja teenetemärgi kandjad on vaatamata soliidsele eale endiselt tegusad: kes volikogu töös kaasa lüües, kes muul viisil,“ ütles Jaan Aiaots.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus