Eelmisel neljapäeval istusid Põltsamaa kultuurikeskuses ühise nõupidamislaua taha piirkonna omavalitsusjuhid, sealsete koguduste õpetajad ning Eesti kirikutenõukogu esindaja. Kõne all oli koguduste ja omavalitsuste koostöö tõhustamine, samuti kirikute ja koguduste funktsioonid tulevikus.
i
Ümarlauda juhtinud Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein oli arutelul osalema kutsunud ka Eesti Kirikute Nõukogu arendusjuhi Avo Üpruse, kes tutvustas kokkutulnuile projekti “Ühine vastutus”. Arutelule olid kutsutud ka Põltsamaa linna, Põltsamaa , Pajusi ja Puurmani valla juhid ning sotsiaaltöö juhid, samuti osalesid Põltsamaa piirkonna omavalitsustes tegutsevate koguduste juhid.
Üpruse sõnul on ta nõustajana jõudnud arusaamisele, et nii omavalitsused kui kogudused on sageli olukorras, kus nad ei suuda täita neile seadusega pandud kohustusi või piirkonna vajadusi. EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer on ka Põltsamaa linnavolikogu liige ning seisab tänu sellele kohalikele otsustusmehhanismidele lähemal. Samas ei näinud Üprus, et EELK Põltsamaa kogudus oleks aktiivselt osalenud turismi arengukava koostamisel, ehkki nii Põltsamaa kirik kui ka loss on väga olulised kohalikud sümbolid ja ajaloolise väärtusega ehitised.
Üprus peab oluliseks, et kirikud vastaksid oma piirkonnas ka muudele rahva ootustele ning vajadustele ja pakuksid avalikke teenuseid. Turismiobjektina ja usuväliste tegevuste korraldamise paigana saab kirik pakkuda täiendavaid töökohti ning suurendada kohalikku tulubaasi. Üpruse sõnul tähendab selliste funktsioonide täitmine kirikule uutmoodi mõtlemist, senisest suurema vastutuse võtmist ja aktiivsemat osalemist ühiskondlikus elus.
i
Linnal ja kogudusel ladus koostöö
i
EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer tõdes, et omavalitsustelt on kogudus saanud tegevustoetusi.
Haameri sõnul teevad nad koguduses väga aktiivselt tööd lastega ja kaasatud on ka linna ümbruse külad. Aidu on selles mõttes väga heas seisus, et pühapäevakooli õpetaja elab ise seal, kuid ta käib ka nii Esku kui Kamari kooli. Maal osalevad pühapäevakooli töös peaaegu kõik lapsed. EELK Põltsamaa kogudusele on väga tugevaks toeks sõpruskogudused Soomes, kelle abiga suudetakse ka pühapäevakooli õpetaja tööd tasustada. Põltsamaal tegeleb EELK kogudus ka matusetarvete müügiga ja õpetaja sõnul on need vist küll kõige odavamad kogu Eestis.
Põltsamaal on kirik ka sagedasti külastatavaks turismiobjektiks ja siinses pastoraadihoones pakutakse majutust ja seminaride korraldamise võimalust. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on EELK Põltsamaa kogudusel oluline roll ka linna tähtpäevade tähistamisel.
EELK Põltsamaa koguduse juhatuse liikme Heldur Lääne sõnul on Põltsamaa kogudus siiani olnud väga tugevalt seotud ehituslike probleemide lahendamisega. Nüüdseks on näiteks paigaldatud tuletõrje signalisatsioon. Nüüd on Heldur Lääne sõnul kogudusele suur rahuaeg tulnud, sest olulisemad ehituslikud probleemid on lahendatud.
Lääne hinnangul võiksid kogudused tõsisemalt tegelda ka omavalitsusi puudutavate teemadega ja sekkuda äriellugi, küll mitte kasu saamise eesmärgil, vaid et tehtud kulutused tagasi saaks.
Üpruse sõnul tähendab Heldur Lääne poolt välja pakutud mõte sotsiaalset ettevõtlust. Kui kohapeal ei märgata inimese ihulisi vajadusi, siis ei ole inimene valmis vastu võtma ka heal tasemel jutlust.
Jordani koguduses esiplaanil töö lastega
i
Põltsamaa Jordani koguduse vaimuliku Meelis Maikalu sõnul on nende koguduses olulisel kohal noorte- ja lastetöö. Varasematel aastatel on koguduse noorteõhtutele toodud lapsi nii Adaverest, Eskust kui mujaltki Põltsamaa piirkonnast. Maikalu sõnul on nad suutnud ehk teistest pisut rohkem pakkuda väärtuskasvatust noortele, eelkõige Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilastele. Aeg-ajalt on neil külas käinud ka Taani sõpruskoguduse noored. Kunagi tegeles Jordani kogudus kolme aasta vältel riskirühma kuuluvate noortega, kuid hetkel sellega ei tegelda. Riskirühma kuulusid enamasti 12-16 aastased noored, kuid töö nendega jäi katki, kui seda vedanud inimesed Põltsamaalt ära kolisid. Praegu aga on algusfaasis koostöö Siimusti lastekoduga, milleks on juba projektki kirjutatud. Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnis lausus, et nemad on tänu Jordani koguduse tööle lastega saanud infot nii mõnegi probleemse pere kohta.
Kaire Bubnise sõnul on paraku meie keskel selliseidki inimesi, kes on igalt poolt välja visatud, sest nad ei ole täitnud neid ootusi ja lootusi, mida abipakkujad neile on pannud. Bubnise sõnul on Põltsamaa linnas kolm-neli inimest, kellel pole kohta, kus ööbida, kuid pole enam ka kedagi, kes oleks valmis nendega tegelema. “Ehk on kirik see koht, kus neid veel vastu võetakse ja neile öömajavõimalust pakutakse,” avaldas ta lootust.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson polnud Kaire Bubnise päri arvamusega ja tõdes, et kui inimesele on korduvalt antud võimalus enda parandamiseks ja uueks alguseks ning kui ta selle ikka ja jälle tagasi lükkab, siis kusagil tuleb piir ette, millest alates pole abivajajat enam võimalik aidata.
Heldur Lääne rääkis Viljandist
i
saadud kogemusest. Just heidikud elasid seal varem ühes spetsiaalselt neile kasutada antud vanas hoones. Elati omaette kogukonnana, hoonel oli olemas ka kelder, kuhu paigutati neid, keda valdasid mingil hetkel psüühikahäired või paanikahood. Kui inimene oli keldris rahunenud, lasti ta sealt uuesti välja. Sotsiaaltöötajal ei ole lubatud selliseid meetmeid rakendada, kuid omavahel suhteid klaarides suutsid need inimesed oma elukorralduse paika panna. Seal elati siiski ainult talvel, sest kevadel kadusid kõik selle seltskonna liikmed nelja tuule poole. Avo Üprus kinnitas, et kõik inimesed vajavad väärikat kohtlemist. “Igal inimesel peab olema võimalus väärikalt surragi, isegi juhul, kui ta pole väärikalt elanud,” sõnas Üprus.
Kiriku roll
i
Seitsmenda Päeva Adventistide Põltsamaa koguduse pastor Mart Vari lausus, et nemad on Põltsamaa linna rahvale korraldanud paar päeva kuni nädal kestva ürituse “Talvele vastu”. Tänavu tehti seda kahel päeval. Kirikuaeda püstitati suur telk, kus rahvale pakuti nii igapäevaeluks vajalikke asju kui vaimutoitu. Koguduse telki külastas tänavu umbes 400 inimest, mis on Mart Vari hinnangul Põltsamaa suuruse linna ja piirkonna kohta päris muljetavaldav arv.
Mart Vari sõnul tegelevad kogudused kõikjal Eestis mingil määral sotsiaalvaldkonna probleemidega. Samas ei pea ta seda siiski päris õigeks, sest selleks on riigil olemas vastavad struktuurid. Kiriku ülesandeks on tema arvates siiski rituaalse teenuse osutamine.
i
Kirikud tegelevad ka diakooniatööga, mis puudutab sotsiaalvaldkonda. Et sotsiaaltööd paremini korraldada, olid kohtumisele palutud ka omavalitsuste sotsiaaltöö juhid.
Tõsiseks jututeemaks oli hooldekodu rajamise võimalus Põltsamaale. Paar aastat tagasi pakkus selle idee kogudustele välja linnapea Jaan Aiaots. Markus Haameri sõnul polnud tol hetkel kellelgi ettevõtlikkust ideed teostama asuda. Avo Üprus märkis, et hooldekodu rajamiseks saaks kasutada näiteks Euroopa Sotsiaalfondi raha, omaosaluse võiksid aidata tasuda piirkonna omavalitsused. Pikaajalises perspektiivis on hooldekodu rajamine Põltsamaale tema hinnangul mõistlik idee. Üprus soovitas hooldekodu rajamiseks luua sihtasutus, kus oleksid osalised nii omavalitsused kui ka kogudused.
Jaan Aiaotsa sõnul on viimase kümne aasta jooksul Põltsamaa linnale tulnud juurde 4000 ruutmeetrit pinda, mida tarvis kütta on, ja ei ole võimalik selleks eelarvest rohkem raha eraldada. Seega peab väga tõsiselt kaaluma, kas plaanitavat hooldekodu tulevikus ka majandada suudetakse.
i
Linnapea nentis, et praegu on Eestis nii kogudused kui omavalitsused pigem paluja rollis, et ennast kuidagi vee peal hoida. Läheb veel väga palju aega, enne kui meie kogudused jõuavad niisugusele tasemele, et nad saaksid olla toeks ja abiks kohalikele omavalitsustele.
i
TOOMAS REINPÕLD
