Kui õpetaja Margit Nirgilt küsida põhjust, miks ta naasis Haljala kirikust Lääne-Virumaalt, oma sünnikohast, Laiusele, siis vastab ta esimese hooga, et siia on maetud tema siin sündinud kass Fredy Fabian Gottlieb, kelle hauale oleks Haljalast pikk tee tulla.
Ent kui tõsisemaks minna, siis tõdeb õpetaja Nirgi, et ta süda ei ole Laiuselt kunagi ära olnudki. „Kus on sinu kogudus, seal on sinu süda,“ ütleb ta.
„Vahe oli ainult selles, et teavet Laiuse koguduse kohta küsisin kiriku keskvalitsuselt ja vastutavatelt ametikandjatelt, sest koguduse liikmetelt järeltulija tegevuse kohta midagi uurida oli minu meelest sündsusetu.“
Margit Nirgi süda on endiselt ka Haljalas, sest seal jäi pooleli luksuslik võimalus kirikut restaureerida. Tagasi Laiusele toob teda siiski tervislik seisund, sest ta peab sagedamini Tartus arste külastama ja siit on seda lihtsam teha.
„Kuna mind on korduvalt erinevatel aegadel Laiusele tagasi palutud, siis võtsin kutse tänuga vastu. Olin Laiuse pastoraadis varem õpetaja Glaase ajal käinud. Ametiruumid olid toona laitmatult korras ja jätsid hea mulje. Õpetaja Glaase mattis ka Laiuse koguduse kauaaegset kirikuteenijat Helmi Saart ja mulle tema talitus väga meeldis,“ sõnas Nirgi.
Kirik on kultuuritunnetuse alus
„Kirik ja kogudus on kultuuritunnetuse aluseks. Igas kirikuhoones näeb ka jumalateenistuseta koguduse vagadust, vaimsust, väärikust. Või siis nende puudumist. Laiuse kogudust tuleb hakata taas kokku koguma,“ ütleb Margit Nirgi ja lisab, et õpetaja ootab alates augustist kirikulisi jumalateenistusele pühapäeviti kell üksteist. Kirikute endisel kujul taastamine ei ole õpetaja sõnul ainult koguduse asi, see on tähtis ühiskonnale. Kultuuri- ja ajaloost räägib Laiuse pastoraadis ning kirikus iga kivi ja sein.
Ka rõhutab õpetaja jätkuvat vajadust kirikut restaureerida ja seetõttu teeb ta edaspidi tihedat koostööd ekspertidega. Ta mainib, et pikaajalise kirikuteenistujana on tal välja kujunenud litsentsiga restaureerijate võrgustik, kes nii kiriku- kui pastoraadihoone korda seadmisel abiks saavad olla. „Sel nädalal peaks saabuma orelimeister ja siis restauraatorid,“ räägib õpetaja. Ta lisab, et eks koguduse juhatusel tuleb kanda rasket majanduslikku vastutust, mis kindlasti ei ole rõõmustav, kuid on äärmiselt vajalik ja oluline.
„Kui varem rõhutasin lakkamata Jumala armastust, siis nüüd peatuksin sagedamini ühel selle armastuse väljendusel: kümnel käsul ja nende täitmisel. Kiriku muutumine on seotud kogukonna olukorraga ja koolides antava hariduse tasemega. Ei ole kooli, ei ole taset.“ Margit Nirgi, kes lisaks kirikuõpetaja tööle oli pikalt ametis Haljalas gümnaasiumiõpetajana ning nägi pealt Haljala gümnaasiumi taandumist põhikooliks, leiab, et ühtegi kooli lammutada ei tohi. „Hävitage seda, mida te ise ehitanud olete, ärge teiste tehtut hävitage. Säilitage see, mis on.“
Kogudus võttis õpetaja tänutundega vastu
Laiusele naasnud õpetajale, kelle jaoks religioon ei ole mänguasi, oli koguduse liikmete poolne vastuvõtt Laiusel hingeliigutav.
„Abi minu siiatulekul oli tänulikuks tegev. Lahkumine Haljalastki oli imeline: viimasel tööpäeval oli kaks ristimise ja leeri jumalateenistust. Ja midagi enamat ei ole ühel õpetajal tänutundeks vaja,“ ütles õpetaja, kes ordineeriti esmakordselt Laiusse kogudusse 1983. aastal, siis, kui jumalasõna kuulutamine ühiskonnas oli keeruline, isegi taunitud.
Õpetaja Nirgi soovib ära mainida kahte inimest, kes teda omal ajal väga aitasid. Need on Mart Kirss, kes on nüüdseks pensionil, ning Ants Lill, elektrik, kes on aidanud töid teha ja tehtut üle vaadata. „See oli nii rõõmustav, et nad olid valmis taas tulema nõu andma.“
Õpetaja Nirgi ütleb, et Rakverest ei too ta kaasa midagi uut. „Olen endiselt äärmiselt konservatiivsete vaadetega ja mul ei ole plaaniski muutuda.“
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Tartu praosti Ants Toominga sõnul on õpetaja Margi Nirgi naasmine Laiuse kogudusse väga teretulnud sündmus, sest ega neid, kes kogudust teenida saaks ja sooviks, palju võtta ei ole. Seetõttu on õpetaja Nirgi saabumine rõõmustav ja positiivses mõttes üllatuslik. Margit Nirgiga tutvus praegune Tartu praost kümmekond aastat tagasi. Peamiselt kohtuti ametialaselt. Jõgevamaa EELK kogudused, sealhulgas Laiuse kogudus, kuuluvad enamikus Tartu praostkonda.
Praost Tooming: „Praosti ülesanne on jälgida, kas asjad toimivad. Kui kõik toimib, siis praost ei sekku. Probleem tekib üldjuhul siis, kui asjad on hapuks läinud. Praostile valmistab muret, kui kogudused on tühjad, pole õpetajat. Kiriku probleem on, et järelkasvu osa on hetkel väike.
Laiuse on kultuuri- ja ajaloolise hõnguga paik, lootsime, et kandideerib keegi, kes seda kandma hakkab. Margit tajub ka seda olukorda, mis on koguduses olnud kõikidel perioodide üleminekutel, ta on tõenäoliselt inimene, kes oskab seda hingust edasi viia. Ma tean, et ta on aidanud kirikuhooneid kultuurilooliselt üleval hoida, tal on palju kontakte, mis tuleb Laiuse kogudusele kindlasti kasuks. Ma usun, et koostöö temaga saab olema vilgas ja sõbralik. Meil on hea meel, et ta tuli.”
INDREK SARAPUU
