Kohe tuleb Eesti Vabariigi 89. aastapäev. Elasin esimeses Eesti Vabariigis kümme aastat, st 1930-1940. Mul on sellest ajast nii mõndagi meenutada, aga midagi tahaks just isa mälestuseks kirja panna.
Nimelt oli minu isa Johannes Tammaru üks Kasepää küla meestest, kes aitasid Vabadussõjas Eesti Vabariigil end venelastest vabaks võidelda. Käisin enne selle loo kirjutamist Kasepää vallamajas, et sealt midagi Vabadussõja meeste kohta teada saada, aga ei saanud midagi. Paistab, et praegusi tegelasi ei huvita üldse, kuidas Eesti Vabariik püsima jäi. Juhatati piirivalvepoiste juurde, et ehk nemad teavad midagi. Aga nemad tulevad ja lähevad, mis see ajalugu neid ikka nii väga huvitab. Läksin siis oma isakoju, kus praegu elab August Mäekuusk. Ants-lell suri 1949. aastal, ei pidanud vastu selles pidevas punase võimu hirmus. Kogu aeg ootas, millal tullakse järele. Hiljem sai lellenaise teiseks meheks August, kes on praegu Kasepää ja Omedu vanemaid mehi. Ka tema sünnipäev on 24. veebruaril. Ta sündis Vabadussõja ajal ja saab nüüd 88 aastaseks. Kui küsisin temalt vabadussõdalaste kohta, luges ta peale minu isa üles veel viis Kasepää meest. Rääkis, et mitmed neist said sõjas haavata saamise eest kõva pensioni. Mitmed said sõdimise eest talukohad. Minu isa sai Pakaste mõisa maadest talukoha Jõgeva valda. Augusti isa oli Eesti ajal pikka aega Kasepää vallavanem.
Veel Vabadussõjast. Küll oli ikka eesti rahval suur ühtekuuluvustunne ja tahe venelane maalt välja peksta. Me ju kõik teame, et punased jõudsid juba Aidu alla, kust aga enam edasi ei saadud. Aidu lahingu lõppedes algas vaenlaste põgenemine Venemaale. Loodi kiiresti uusi väeosasid ja koos peksti vaenlane Eesti riigist välja. Mindi veel venelaste kannul Peterburi poole. Aga siis lõid venelased vedelaks, et eestlased tulevad ja võtavad Peterburi ära. Venelased asusid kiiresti rahu tegema, mis sõlmiti Tartus. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda. Isa sai kusagil Venemaal haavata.
Sõja lõppedes tuli isa koju Kasepääle ja elas seal 4-5 aastat koos ema ja vend Antsuga. Ta oli suurte organisaatorivõimetega mees, oli üks Kasepää valla vabatahtliku tuletõrjeühingu asutajaid, aitas organiseerida pritsimaja I järgu ehitust. 1925. aastal läks ta tööle Kurista metskonda, 1930-1948 oli Lombi metsavaht. Oli Kaitseliidu ja Omakaitse mees. Mina tunnen uhkust kõigi üle, kes aitasid Vabadussõjas esimese Eesti Vabariigi välja võidelda, eriti aga tunnen uhkust oma isa üle.
Ilmar Tammaru Avinurmest
