Vikerraadios räägiti hiljuti meie esiajast; väideti, et näiteks tarandkalmetesse maeti jõukamaid ühiskonnaliikmeid, sest arvutuste kohaselt pidi tol ajal inimesi palju rohkem elama, kui neist kalmetest leitud on. Osa inimeste surnukehadega talitati kuidagi teisiti ja nende jäänuseid pole leitud.
Meie ajal on siiski võimalik endale pärast surma tükike maad saada ja vastavalt soovile või ka jõukusele mälestuskivi. (Muidugi pole teada, kui kaua need ajalooliselt kesta võivad.) Igal juhul on praegu võimalik inimestel oma lähedaste kalmudel toimetamas käia ja luua seal korda.
Tahan jagada mõnda muljet Kodavere kalmistult. Kunagi üks mu tuttav lohutas mind leinas, et see kalmistu on vähemalt nii ilus, et seal on lausa tore puhata. (See oli enne suurt puude murdmise tormi.Kenad valged gooti stiilis väravad mõjuvad jah hästi ja eks põlispuid ole veel nüüdki kasvamas!)
Ei ole seal kuulnud rüüstetegudest ka, kuigi naaberhauda korrastav naine kurtis, et kevadel istutatud kahest minielupuust mustendab ühe kohal vaid istutusauk.
On näha, et ajast puretud kiviaeda on äsja mördiga parandatud. Aga kõige masendavalt mõjub sealsamas kiviaia vastas endine kalmistuvahi maja, mis on täiesti lagunemas ja õuel kasvavad pikad ohakad ja nõgesed.
Tegelikult on see maja mõnes mõttes kalmistu visiitkaart, sellest ei saa mööduda pilku peale viskamata. Suurem osa kalmistul käijatest on sunnitud selle maja õue astuma, sest seal asub ainuke kaev.
Kuulu järgi on see maja müüdud aastaid tagasi kellelegi välismaalasele. Paistab, et too aga üldse sellest majast ei hooli. Kas oli mõtet kalmistuvahile mõeldud elamist kellelegi nii võõrandada, et üldse mingeid tingimusi ei seatud ega tuntud huvigi, mis majaostjal plaanis? Usun, et järve ääres olev maja oleks saanud ka niisuguse peremehe, kellel seda maja ka vaja oleks olnud.
Kas tõesti elamu omanik tohib avalikus kohas oma maja nii hooletuses hoida ja kas omavalitsusel puudub õigus teda korrale kutsuda? Kas praeguste seaduste abil ei saagi omanikku kohustada elamut korras hoidma? Kas mingisugust dialoogi on üldse peetud, pole ka avalikke arvamusi kuulnud, kuigi omavahelistes jutuajamistes meenutatakse ilusaid aegu, kui maja oli korras ja siin elas kalmistu töötaja?
Eha Nõmm