Jõgeva Elamu juhataja Roman Babtsenko vastas minu kirjale 9. märtsi Vooremaas. Vastusest selgus, et olmejäätmete äraveoteenuse maksumuse jagamine on üks väike osa prügiveomajanduses. Võib-olla on see nii Jõgeva Elamule, aga mulle kui maksjale on prügivedu umbes 18 protsenti hooldustasu summast. Ja see pole väike summa.
Probleem on siiski prügiveo korraldamises, mitte milleski muus. Tarbijakaitsepäeval tunnistas Jõgeva Elamu, et prügi ei tooda ruutmeeter. Aga maksu võetakse ikka ruutmeetrilt. Samuti kinnitati siis, et püütakse vähendada prügiveoteenuse hinda. Seni on olnud vastupidi.
Prügi hulk järjest kasvab. Minu hinnangul on see loomulik. Inimeste elatustase paraneb, tekib ka rohkem jäätmeid. Loomulikult tuleb meil ehitusjäätmed prügikasti panna, sest teist võimalust ju pole.
Vähemalt suurte elamute juures võiksid olla erinevad konteinerid näiteks ehitusprügi, puidujäätmete, klaasi jms jaoks.
Väide, et prügi tuuakse suurte majade juurde autodega, vastab tõele. Keegi ju ei keela vedada oma prügi võõrasse prügikasti. Massiliselt seda küll ei tehta. Töötasin üle kaheksa aasta majahoidjana ja ei näinud, et prügi oleks autodega võõrastesse konteineritesse toodud.
Mis puutub eramajadesse, siis julgen öelda, et sealt toodav prügikogus on küll üsna tagasihoidlik. On ju enamik eramaju puuküttega, samuti komposteeritakse suur osa jäätmeid.
Kalev Unt
