Mina kui pensionär ei jõua vabariiklikku ajalehte tellida, aga Videviku, Kesknädala ja Vooremaa olen ikka tellinud. Ajalehti tellitakse selleks, et sealt uudiseid lugeda. Aga kui lehti jääb kaduma, pole mõtet raha raisata.
Pärast puhkust alustas Videvik augustis tööd, aga seni pole ühtegi ajalehte minuni jõudnud. 10. ja 12. augustil jäin Vooremaast ilma.
Vaiatu kaupluse laoruumi seinal on reas kaheksa postkasti. Kunagi oli igal kastil lukk ja omanikul võti, nii ka minul. Aga lukud lõhuti ja nüüd ei ole võimalik postkasti lukku panna. Igaüks võib võõra postkasti lahti teha ja selle omanik on ajalehest või tähtsast kirjast ilma.
Torma postkontoris öeldi, et iga ajalehetellija peab oma postkasti lukus hoidma. Aga kuidas seda teha, kui lukul pole südamikku? Arvan, et postkastid tuleks Vaiatu kaupluse laoruumi seinalt maha võtta ja kuhugi mujale üles panna.
Kui mingit lahendust ei leita, tuleb ajalehtede tellimisest loobuda. Aga mis saab kirjadest? Olen osa võtnud luule- ja jutuvõistlustest, vajadusel kirjutanud mõnele ametimehele või juristile. Aga kui mõni kiri minuni ei jõua, jääbki otsus teadmata. 18. juuli Vooremaas anti teada, et kuulutatakse välja elulugude võistlus. Õnneks jõudis see ajaleht minuni ja ma võtsin võistlusest osa. Olen osalenud ka Eesti Rahva Muuseumi korraldatud võistlustest. Kui sellise sisuga postisaadetis kaduma läheb, on mul kaotus suur, sest võistlustöö jääb tegemata.
ALEKSANDER KÕRGESAAR Vaiatust
