KIRI: Politseimaja remondist

Mind ajendas kirjutama 19. veebruari Vooremaas ilmunud Ardi Kivimetsa artiklis olnud siseminister Margus Leivo lause, et ruumid on politseil nigelavõitu. Tahaksin selgitada, miks see nii on, sest olen tegelenud justiitshoone ehitus- ja haldusküsimustega ligi 18 aastat.
Siseministri ütlusest jääb mulje, et vahepeal ei olegi nagu midagi tehtud. Mina puudutan aastaid 1991 ? 2000.
Uutele politseijuhtidele teadmiseks: justiitshoone avati 1983. aasta märtsis.
Arvan, et üks põhjusi, miks politseipoolne majaosa sellises olukorras vireleb, on siseministrite sage vahetus meie riigis. Algul oli hoone Jõgeva Elamuosakonna bilansis. Siseminister Lagle Pareki valitsemisajal anti hoone justiitsministeeriumi bilanssi, järelikult leiti, et siseministeeriumile seda hoonet vaja ei olnud.
Ja siis algasid probleemid. Justiitsministeerium  remondiks raha ei eraldanud.
Siseministeerium ja politseiamet aga leidsid, et hoone ei ole nende bilansis ja raha remondiks ei ole võimalik eraldada, olgugi et raha taotlesime igal aastal. Kohal on käinud peaaegu kõik vahepeal ametis olnud siseministrid ? Arike, Sinijärv, Närska jt. Lubadusi anti, aga raha ei tulnud kusagilt. Mäletan, et kõige konkreetsem oli siseminister Olari Taal. Ta tuli kohale koos justiitsministriga, tegid suured plaanid, isegi eelprojekt tehti valmis, lubades, et raha saab. Kui aga tuli raha jagamise aeg, siis Taal enam minister ei olnud.
Kohtu ja prokuratuuri poolel on tehtud aga korralik euroremont, järelikult justiitsministeeriumil raha jätkus.
Ja nii politsei poolne majaosa vireles. Tahaks loota, et nüüd ikka raha eraldatakse, enne kui võimukoridorides jälle midagi juhtub.

Ain Valdmann