Piibumäe bussipeatuse lähedal on kaks nädalavahetust olnud inimestel närveerimist oma eluaseme säilimise pärast. Eelmisel nädalavahetusel oli kohal kolm tuletõrjemasinat ja suure töö krooniks tekkis kevadisse maastikku laialdane must ala.
Sellel nädalavahetusel sama asi, kaugelt tõusevad suitsusambad. Helistan päästeametisse, et soovin kodunt ära minna, aga tahan seda rahuliku südamega teha. Et oleks, kuhu tagasi tulla. Sealt vastati, et uurigu ma ikka järele, kas lähedalt ka nii ohtlik on, kas seal inimesi juures on jne. (Ometi on teada, et üle kahe nädala pärast lumesulamist ei või kulu põletada mingil juhul, on ette nähtud trahvid.) Et niisama igaks juhuks ei saa masinaid välja saata. Suits tunduski pisut vähemaks jäävat.
Aga kui kolme tunni pärast naasime, oli maanteegi suitsu täis ja tuli oli päris serva jõudnud. Poemees vedas oma tiigist ämbriga vett, mustal pinnal rohetasid veel (kuniks?) rohelised väikesed männid. Üks tuletõrjeauto oli kohal.
Imestama paneb, kuidas kuulu järgi üks ja seesama isik kahel järjestikusel nädalavahetusel oma kaugemate naabrite elamud riski alla paneb? Veel on küla majade juures küntud põllulappe, aga kululagendikke ka küllalt. Põllud vähenevad, sest esialgu noori juurde ei tule, vanad aga tõmbavad otsi kokku. Pole ju võimalik, et sel viisil korda loome. Peaks ikka kündjaid või niitjaid palkama, hooletusse jäetud väiksemad alad võib rehaga üle käia.
Tegelikult on mitmed mõisted täpsustamata. Päästeametist olla öeldud, et tuld võib teha, kui pole tuult. Millisest tuule kiirusest alates me õhu liikumist tuuleks loeme? Päris tuulevaikust kohtab ju harva!
Ja mida tähendab kaks nädalat pärast lume sulamist? Niidud on ammu lumevabad, aga metsa all on veel praegugi suured lumekuhjatised. Vastava keelukuupäeva peaks ikka riiklikult välja kuulutama, igal juhul saab praegu vaielda, kas lumi on ikka sulanud.
Eha Nõmm
20.04.2004
blog comments powered by Disqus
