Neljanda juuli lõuna ajal üllatas mind postiljon, öeldes, et mulle on kutse politseijaoskonda. Kutse oli postiljon pannud hommikul postkasti.
Kutse kättesaamisel oli mulle jäänud kaks tundi aega politseijaoskonda ilmumiseks. Helistasin siiski eelnevalt politseisse, saamaks teada, milles asi. Mulle vastati, et tunnistajaks.
Sellest, mida minult kuulda taheti, polnud mul aimugi, sellepärast keeldusin.
Õhtu eel tuli politseiauto kahe mehega mulle järele ja mind viidi neljateistkümneks tunniks arestimajja.
Meil olid sugulased külas, piinlik oli nende ja naabrite ees. Hea, et käsi raudu ei pandud.
Minu vabastamise ajaks oli selgunud, et ma ei tundnud teatud isikut, ka ei pakkunud mulle keegi varastatud eset, kahtlus põhines ainult oletusel.
JAAN SARNET
Vastus kirjale: Politsei kutset ei saa ignoreerida
Kirja kirjutanud kodanik oli 4. juulil kella 13.30-ks kutsutud Jõgeva politseijaoskonda ühes mobiiltelefoni varguse kriminaalasjas tunnistajana.
Alkoholijoobes mees helistas samal päeval kella 10 ajal uurijale, et küsida, mis asjus teda kutsuti. Uurija selgitas põhjust ja tegi kutsutule ettepaneku mõned tunnid magada ja siis politseisse tulla, kuna alkoholijoobes inimest ei tohi üle kuulata.
Politseiniku jutu peale teatas purjus mees bravuurikalt, et tema midagi ei tea ja politseisse ei tule. Kutsutud ajaks mees ei ilmunudki ega ka mitte tööpäeva lõpuks.
Kriminaalmenetluses on vajalik kõik inimeste ütlused fikseerida ülekuulamisprotokollis, isegi juhul, kui nad väidavad, et nad midagi ei tea. Teiste tunnistajate sõnul oli aga sama mees ringi liikunud seltskonnaga, kus oli mobiiltelefoni varas, mistõttu oli ka hädavajalik ta üle kuulata.
Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 139-le võib juhul, kui kutse saanud isik (ka tunnistaja) ei ole ilmunud uurimisasutusse ilma mõjuva põhjuseta, kasutada temaga menetlustoimingu läbiviimiseks sundtoomist.
<P>Kuna kutsutu üleolevalt teatas, et tema ei kavatse politseisse tulla, kasutus uurija seadusega ettenähtud võimalust mehe politseisse toimetamiseks ning vormistas sundtoomise määruse.Sama paragrahvi kohaselt – sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.
Vastavalt määrusele kohaldati mehe suhtes samal õhtul kell 19.05 sundtoomist, endiselt joobes kodanik toimetati arestimajja kainenema. Hommikul kell 8.30 kuulati ta tunnistajana üle ning lubati koju.
Politsei kutse on ametlik menetlusdokument ja selle peale politseisse ilmumine on menetlusosalistele seadusega pandud kohustus. Alkoholijoobes tunnistaja bravuuritsemine ja politsei korraldusele mittekuuletumine ei jätnud uurijale muud võimalust, kui kasutada taolisel juhul seadusega lubatud võimalust.
Hommikul kainena polnud mehel ühtegi pretensiooni politsei suhtes. Kutse peal on kirjas väljavõte eelpool mainitud seadusest ehk menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed, sh sundtoomise võimalus. Et mees kutse kätte sai, pidi ta olema ka teadlik tagajärgedest mitteilmumise korral. Jääb üle vaid tõdeda, et piinlikkustunne sugulaste ja sõprade ees oli mehe enda valik riigi ees oma kohustuste teadliku mittetäitmise tõttu.
KADRI PALTA,
Lõuna Politseiprefektuuri avalike suhete büroo juhtivspetsialist
