Enamik ajakirjanduses räägitu kajastab just Tallinnas ning Harjumaal toimuvat. Leian, et ajakirjanduses kirjeldatud olukorrad ja estatud väited on olnud liiga üldistavad, sest kinnisvaraturu olukord Eesti erinevais paigus on väga erinev.
Maamajade järele nõudlus suur
Olles tegutsenud pikemat aega Jõgevamaal kinnisvaravaldkonnas ja vaadates Jõgevamaal tehtud tehinguid, on näha, et siinsed majade-korterite hinnad jäävad mitmekordselt alla näiteks Tartumaal või Harjumaal müüdavatele.
Ka Jõgevamaa kinnisvarahinnad on olnud pidevalt tõusuteel, kuid tõus on olnud aeglasem, turg stabiilsem. Koostades möödunud aasta III kvartali turuülevaadet, võis täheldada taas siinsete korterite kuni 10-protsendist hinnatõusu.
Tasapisi, pisut aeglasemas tempos on tõusnud ka eramute hinnad. Nõudlus on endiselt suur maamajade järele.
Korterite ostmisel on eelistatud jätkuvalt heas seisukorras ja remonditud ning kallimad korterid. Keskkütte hinnatõus on suurendanud huvi ahiküttega korterite vastu, mida aga pakutakse vähe. Maamajade puhul peetakse oluliseks just sobivat asukohta ning soodsat hinda. Huvi on kasvanud ka vanade, n.õ. eestiaegsete rehielamu tüüpi majade vastu, kus võimalik, lähtudes meie ajaloost ning kultuurist, selle esialgne kuju taastada. Samuti on kasvanud huvi vanade, maakivist hoonete vastu, millest on võimalik omanäoline kodu ehitada. Ostjad on hakanud rohkem hindama ostetava ainulaadsust ning kordumatust.
Hinnaerinevused suured
Käärid hindade vahel on erinevais paigus kohati väga suured. Seal, kus hinnad kõrgeimad, on ka hinnalangus märkimisväärsem. Kui Jõgeval maksab 2-toaline alla 40 ruutmeetri suurune keskküttega suuremat remonti vajav korter ca 200 000 krooni, siis Tallinnas küsitakse samaväärse eest 1 200 000 krooni. Hinnavahe on ei rohkem ega vähem kui miljon krooni.
Seega võib teha järelduse, et seal, kus hinnad hüppeliselt tõusid, sisaldus neis rohkesti ka ?õhku?, mida nüüd hindadest pahinal välja lastakse. Seda tänu arendusbuumile, mida suuremates linnades küttis tagant ka selline olukord, kus spekulatiivsel äritegemise eesmärgil osteti kokku uusi kortereid. Nii tekkis ülepakkumine, mis ongi hinnalanguse põhjuseks.
Kui inimesed ostaksid kortereid vaid oma vajaduste tarbeks, ei oleks karta ka ülepakkumist. Sealsel turul praegu toimuv on hindade korrektsioon ning paikaloksumine.
Väiksemates linnades nagu ka Jõgeval, kus arendustegevus ei ole suure tähtsusega, ei ole tehinguhinnad langenud. Et kinnisvaraturg Jõgevamaal on stabiilsem ning hinnatõus olnud aeglasem, ei ole siin näha ka hindade langust, nagu paljud kardavad.
Hinnatõusu potentsiaal suurem
Hea tingija võib saada Jõgeva korteri puhul ka pisikese boonuse kuni mõnetuhandese hinnaalanduse näol. Korteri puhul, mille väärtus on miljon krooni suurem, on võimalus ka hinda alla küsida oluliselt suuremas summas. Müüjal on sellisel juhul vaja otsustada, kas müüa korter ära või hoida hinda ning oodata järgmist ostjat, mis võib taas mitu kuud aega võtta.
Tihti on viimasel ajal minult küsitud, kas uue eluaseme soetamiseks on praegu õige aeg või mitte. Vastaksin sellele nii: õige aeg on siis, kui teil on otsus kodu müümiseks või uue soetamiseks enda sees küps. Ei maksa lasta end hirmutada ajakirjanduses ilmuvatel üldistavatel ja peatset krahhi kuulutavatel artiklitel. Kui soovitakse oma seniseid elamistingimusi parandada, ei ole mõtet oodata n-ö paremaid aegu.
Kui aga soovitakse kinnisvarasse investeerida, siis Jõgevamaa on hetkel selleks igati sobiv koht, sest võrreldes teiste piirkondadega on hinnatõusu potentsiaal siin kõige suurem.
TEA LALL,
Uus Maa Jõgeva büroo maakler
