Hiljuti oli üks suuremaid uudiseid meedias minu jaoks see, et kinnisvarasektoris olevat kriisi selgroog justkui murtud.
Tohhoo tonti, mõtlesin ja vaatasin aknast välja, kas tõesti on kraanad juba püsti pandud, statistika ja tegelik elu üksteisest kardinaalselt lahku läinud. Kraanasid akna taga ei paistnud ning üldiselt kättesaadava statistika järgi on eraisikute laenujääk ikka veel vaevu-vaevu vähenemise lõpetanud ning kinnisvarahinnad lohisevad siiani nagu teod, maja seljas, künkast üles.
Arusaadavalt on kinnisvarasektoris tegutsejad aastaid kestnud surutisest juba ammu väsinud ja selleks, et tehingute maht taastuda saaks, oleks tõepoolest tarvis, et kinnisvara hind ületaks laenujäägi summa. Hetkel on see paraku küll vaid soovmõtlemine. Tegelik olukord on sellest sama kaugel kui Mars Veenusest või Eurotsoon üksmeelest.
Kinnisvara hinnad on tõusnud ca 2005. aasta novembri tasemele ning ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et see oli alles suurema buumi algus. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehti alles pärast seda ja tunduvalt kõrgemate hindadega kui 2005. aastal.
Kui hinnad iga aasta kümme protsenti kasvaksid, siis kuluks tipuaegse hinna saavutamiseks veel viis aastat. Pärast 2005. aastat kõrgema hinnaga tehtud tehinguid on ca 40 protsenti kõikidest aastatel 1997-2008 vormistatud tehingutest kokku. See on väga palju, niisiis oleme alles tee alguses.
2012. aasta lõppes stabiilsel noodil. Detsembrikuised jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad ootamatusi ei toonud ning jätkasid kasvukursil. Jaekaubanduse müügimahud suurenesid viis protsenti ja tööstustoodang seitse protsenti.
SKP prognoos neljandaks kvartaliks on 3,5 protsenti ning juhtivindikaatorid jätkavad suuna näitamist majandusaktiivsuse kiirenemise suunas ka 2013. aasta esimeses kvartalis.
Tööstustoodangu paigalseis 2012 – hea või halb näitaja?
Tööstustoodang püsis 2012. aastal 2011. aasta tasemel, mis on tagantjärele vaates üsna loogiline. Välisturgude olukord aasta jooksul aina jahenes, kuid tööstustoodangus seetõttu otsest langust ei toimunud. Teisalt oli ka kasvu saavutada üsna raske, sest aasta varem oli ekspordimahtudes tehtud meeletu hüpe ning pärast seda ei ole üldse tavatu, et järgneb mõningane tagasilöök, eriti sellistes jaheneva kliimaga olustikes. Tagasilööki aga ei tulnud ning suudeti üsna kõrgeid ekspordi- ning tootmismahte säilitada. Kogu aasta jooksul oli tööstustoodangu tase suhteliselt stabiilselt sama, aasta lõpus võis märgata kerget elavnemist, mis on seotud esimeste paranemismärkidega ümbritseva väliskeskkonna osas. Lähikuud võiksid tööstustoodangus eeldatavalt kerge elavnemise jätkumise kaasa tuua.
Alates 2005. aastast on Eesti tööstustoodang Läänemere regiooni riikidest kõige enam kasvanud ja on märkimisväärne, et Eesti tööstustoodang on kriisist kõige paremini taastunud ning toodang ületab kriisieelset taset. Vaikselt hakkab selles osas järele võtma ka Läti. Samas on Soome tööstustoodang jäänud pärast kriisiaegset kukkumist vinduma samale madalale tasemele ning Saksamaa ja Rootsi pole veel kaugeltki kriisieelset taset saavutanud. See peab küll näitama Eesti tööstuse head konkurentsivõimet ning paneb mõtlema, kas selles edus ei või teatud rolli mängida ka euro kasutuselevõtt Eestis ning lootus sellele sammule tuleval aastal Lätis.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
