|
|
Jõgevamaa kinnismälestiste avariiremondiks eraldas riik tänavu pisut rohkem raha kui mullu: 33 500 eurot möödunudaastase 28 500 euro asemel. Toetust jagub kaheksale objektile. Neist kaks, Roela mõisa valitsejamaja ja Pajusi mõisa kuivati, saavad riigi raha teist aastat järjest. |
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere sõnul võimaldab Roela mõisa valitsejamaja ja Pajusi mõisa kuivati remondiks eraldatud kordustoetus neil objektidel hädapärased tööd lõpule viia. Roela mõisa valitsejamajale laskis selle eraisikust omanik mullu riigi muinsuskaitsetoetust kaasates peale panna uue kivikatuse. Tänavu laseb ta taastada karniisid.
“Roela mõisa valitsejamaja on üks väheseid selle mõisa kompleksist säilinud hooneid. See on ilus kompaktne hoone, mille kordategemisse ka omanik jõudumööda investeerib. Tänavu on tal plaanis oma raha eest näiteks uksed-aknad vahetada ning põrandad valada.”
Ka Pajusi mõisa kuivati omanik OÜ Paalakalda on Sille Raidvere sõnul muinsusväärtusega objekti kordategemisse nii palju tööd ja raha panustanud, et riik peab mõttekaks ka omalt poolt aidata.
“Omanik lammutas paekivihoone küljest sinna nõukogude ajal ehitatud puidust ja tellistest punkrid ning ladus tekkinud ava korralikult kinni, parandas varisevad müüriosad ning ukse- ja aknaavad. Nüüd on vaja mullu alustatud uus katus lõpuni ehitada ja selles osas tulebki riik tublile omanikule appi,” ütles Sille Raidvere.
OÜ Paalakalda juhatuse liige Lembit Paal märkis, et lisaks riigilt saadud 7000-eurosele toetusele investeeris firma ise Pajusi mõisa aida restaureerimisse ligemale 12 000 eurot. Kui võtta arvesse ka hoone juures tehtud pinnase- ja muud tööd, siis kulus aidale ühtekokku 30 000 krooni ringis. Tänavugi kavatseb OÜ Paalakalda lisaks riigilt saadavale toetusele hoonesse oma raha panustada.
“Kui hoone korda saab, tahame sinna paigaldada Kallaste lähedalt ostetud vanad veskiseadmed ning hakata huvilistele näitama, kuidas omal ajal püüli, tangu ja kruupe tehti. Hoonesse on plaanis kokku tuua ka muid teraviljakäitlemisega seotud masinaid ning kujundada selleteemaline ekspositsioon,” ütles Lembit Paal. “Kui hästi läheb, saame selle avada juba tänavu sügisel.”
OÜ Paalakalda sai toetust veel teisegi hoone, põneva arhitektuuriga Pajusi mõisa aida katuse ja vahelae avariitöödeks.
Varisemisohtlikud väravad
Põltsamaa ja Laiuse linnus, mille tarvis samuti riiklikku toetust eraldati, on Sille Raidvere sõnul sellised objektid, mille puhul ei jõua üks tööde ring läbigi saada, kui juba järgmist tuleb alustada. Mõlemal linnusel on väravaavad sellises seisus, et pudenevad kivid võivad sisenejaid või väljujaid vigastada. Seepärast tulebki seal midagi kiiresti ette võtta. Põltsamaa linnuse väravaava kordategemisse panustab ka Põltsamaa linn ja Laiuse linnuse väravaava kindlustamisse Jõgeva vald.
“Laiuse linnuse väravaava kohalt varises suurem kogus maakive nii 2007. kui ka 2012. aastal ning nüüd otsime koos vallavalitsuse ja arhitekt Urmas Arikesega vastust küsimusele, kuidas teha värav varisemiskindlamaks,” ütles Sille Raidvere.
Hea meel on tal selle üle, et Saare mõisa maadel on hakanud tegutsema seltskond, kellel huvi ka sealse ehituspärandi säilitamise vastu. Saare mõisa ürdiaeda, valitsejamaja ja aita asus nimelt mullu haldama looduskeskkonda ja tervislikke eluviise väärtustav MTÜ Ürdiparadiis, kelle sooviks on valitsejamaja ja ait konserveerida. Et ait on hullemas seisus, eraldati muinsuskaitseraha just aida avariitööde projekti koostamiseks ja esmasteks avariitöödeks.
“Aida katusekonstruktsioonid on nii ära vajunud, et sarikad ei toetu enam müürilatile, vaid kaaristule. Kui katusepenne pidama ei saada, võib katus seinad laiali suruda,” ütles Sille Raidvere. “Ka läbijooksud on vaja sulgeda.”
Mitte õnn, vaid kohustus
Torma mõisa ait-kuivati on üks neid hooneid, mille ajaloolist väärtust nõukogude-aegne juurdeehitus (ait-kuivatile ehitati juurde suurte akendega võimlaosa) tublisti kahandas, ent päris olematuks siiski ei teinud. Torma vald on püüdnud praegu tühjana seisvat hoonet maha müüa, ent tulutult. Et ostja ilmudes ikka veel midagi müüa oleks, tuleb hoone katusele ja otsaviilule hädapärast remonti teha. Selleks riik toetust eraldaski.
Palamuse vesiveskit peeti samuti riikliku toetuse vääriliseks, sest see asub Palamuse aleviku suure miljööväärtusega keskuses ning sellel on suur potentsiaal avalikuks kasutuseks. OÜl Pallamoise ongi plaanis seal mitmekesist kultuuri- ja turismiäri edendama hakata.
“Riigipoolne toetus on mõeldud muinsuskaitse eritingimuste ja hoone restaureerimise põhiprojekti koostamiseks. Kui need olemas, saab omanik hakata hoone kordategemiseks projektiraha taotlema,” ütles Sille Raidvere.
Tema sõnul on riigil huvi kaitsealuse ehitise kordategemist toetada juhul, kui on näha, et ka omanik ise objektil agaralt toimetab. Paraku on aktiivsed ja tegusad omanikud pigem erand kui reegel.
Ka OÜ Paalakalda juhatuse liige Lembit Paal avaldas arvamust, et muinsusväärtusega hoone omanikuks olemine pole mingi suur õnn, vaid eelkõige kohustus ja vastutus, mis toob kaasa suuri kulutusi.
“Kinnismälestise omanik ei saa võtta seisukohta, et riik on kohustatud teda aitama. Ta ise on ju hoonet omandades võtnud vastutuse selle säilimise eest. Kui riik ka omalt poolt õla alla paneb, on see suur vastutulek. Meie oleme igatahes Muinsuskaitseametile ja maakondlikule inspektorile väga tänulikud selle eest, et meie ettevõtmisi toetatud on,” ütles Lembit Paal.
Tänavu saavad riigilt avariiremondi toetust järgmised Jõgevamaa kinnismälestised:
Roela mõisa valitsejamaja — 4500 eurot karniiside taastamiseks
Saare mõisa ait — 3000 eurot avariitööde projekti koostamiseks ja esmasteks avariitöödeks
Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga — 3000 eurot varisemisohu kõrvaldamiseks ja müüride sissepääsu konserveerimiseks
Pajusi mõisa kuivati — 7000 eurot katuse lõpetamiseks
Laiuse linnus — 5000 eurot väravaava konserveerimistöödeks
Torma mõisa ait-kuivati — 4000 eurot katuse ja otsaviilu avariiremonttöödeks
Palamuse vesiveski — 6000 eurot restaureerimise põhiprojekti ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks
Pajusi mõisa ait — 1000 eurot katuse ja vahelae avariitöödeks
i
RIINA MÄGI
