Kilplala asub Järvamaal. Nii poolsada kilomeetrit Jõgevalt, kuid maakonna piirist vaid mõnikümmend kilomeetrit, Kareda vallas Müüsleris.
Kepphobune on riistapuu, mis pärineb kilplaste muistenditest. Muistendi järgi oli Uppakollo ülemisand käskinud kilplastel endale vastu sõita pooljalgsi-poolratsa. Kilplased hakanud siis mõtlema, kuidas seda käsku täita. Kas nii, et panevad ühe jala jalusesse ja ühe maha või käivad pool maad jalgsi ja pool ratsa. Nii nad mõtlesidki välja hoopis kepphobusel ratsutamise.
Selle järgi Müüsleris siis juba mitmendat aastat juba mitmendat aastat kepphobusel ratsutamise võistlusi peetaksegi. Kusagil mujal maailmas taolisi võistlusi ei korraldata. Müüsleri Küla Selts ja nende usinad abilised teavad kilplaste tegemisest päris palju.
Koerailm võistlusi ei seganud
Ilm oli vihmane, isegi nii vihmane, et kõike vastupidi teha armastavaid kilplasi, kes eelmisel aastal taolisel üritusel lausa sadu ootasid, tegi ilm murelikuks. Ometi pidi koerailm siiski hea olema – suureks kasvavad nii seened kui lapsed. Ratsutajaid küll väga palju ei olnud, kuid siiski piisavalt, et tiitlivõitjad välja selgitada.
Kepphobusel ratsutamine ei olegi aga nii lihtne: nimelt ei tohi sellel riistapuul joosta, vaid tuleb kapata. Nii korraldas Kilplala emand Helena Siiroja enne võistlust väikese raja läbimise ning kappamise kursuse. Lisaks kohalikele ja veidi kaugematele uudistajatele tulid kilplaste teemaparki ning kepphobustel kappamise kunsti uudistama ka külalised Saksamaalt ja Soomest. Lisaks individuaalsele üksikratsutamisele selgitati parimad ka paaris-vigurratsutamises, troikas, üleaisalöömises ning kepphobustel mängiti ka polo ehk jalgpalli.
Kuigi võistlejaid ei olnud väga palju lõid ettevõtmises lõbusalt kaasa nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Kilplala Nõukoda ilma akendeta
Mõlemas kategoorias – lapsed ja täiskasvanud – toimus ka iludusvõistlus “Minu ilusaim hobuseunenägu”, mis tegelikult oli fantaasiavoor. Osalejad pidid rääkima nii endast kui ka kepphobusest ja tema saamisloost. Iludusvõistlusele toodud hobused kandsid põnevaid nimesid nagu Punane Hobuke, Mustlase Mära või Hõberebane. Esindatud olid nii pisikesed värviküllased hobusenäod, tõsised asjalikud kepphobused, kaks osalejat, Hendrik Toropov ja Rein Hallikas, kes said ka eripreemia humoorikuse eest, esitasid aga hobuse unenäo tiitlile kandideerima omaenese näo ja pastla.
Päeva aitasid huvitavamaks muuta Türist saabunud töötuba, kus muuhulgas ka kepphobust valmistada ning kangasteljel vaipa kududa sai ja müügis oli hulgaliselt kilplala sümboolikaga meeneid. Kareda vallas oli külas ka Eesti Raadio saatega Maahommik.
Tähtsaimaks ürituseks oli aga pidulik peahoone- Kilplaste Nõukoja avamine, mis oli ehitatud just kilplaste moodi, ilma akendeta.
Kahekorruselisel hoonel on vaid katuseaken ning kaks sissepääsu. Üks sissepääs on tavaline ja teiseks tervet seina hõlmavad suured uksed, mille avanedes muutub kogu alumine korrus lavaks, kus saab esitada näidendeid või kontserte Alumisel korrusel on ka kaminaruum. Ülemisele korrusele tulevad koolitus- ja nõupidamisruumid, käsitöötuba.
Teatavasti olid kilplased kunagi väga targad, enne kui nad mõistuse varna riputasid. Ülemisele korrusele õppima minnes saabki seda jälle varnast võtta ja alla tulles mõistuse uuesti varna jätta. Nõukotta tuleb kunagi ka kilplaste leiutiste püsinäitus, turismiinfopunkt ja AIP.
Nõukoda saavad kasutada nii külarahvas, Kilpla teemaparki külastavad lastegrupid ja ka täiskasvanud. Valminud on veel parkla, teed-rajad, mänguväljak ja valmivad ka välikäimlad.
Kilplased on naljanditegelased, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kilplaste muistendeid tunti juba 400 aastat tagasi Saksamaal. Eesti rahvakirjanik Fr. R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood eesti keelde ja pani nad elama Järvamaale Peetri kihelkonda Upakallo külla.
Kilplala teemapark ehk küla kujutab endast 3,2 hektarist laste ja noorte mängu- ja sportväljakutekompleksi lastele, kus enamik objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega.
Kilplala teemapark populaarne
Kilplalas on kaks kiike, püstkoda, ronimisredel, kilplaste ilmajaam, hiirekoera iste, kilplaste näoavadega stend ja grillimiskoht. Juunis toodi Kilplala külla Jänedal saetud kilplaste puuskulptuurid, mis neid kunagi väga tarku ja siis mõistuse varna riputatuna väga rumalateks ning naljakateks muutunud tegelasi humoorikalt ja tõetruult kujutavad. Puuskulptuurid kujutavad kilplasi lamamas, mõtlemas ning teistes asendites.
Kilplala rajajatel huumorist puudus ei tule, korralikult puhastatud platsile on meelega jäetud kasvama nõgesed, millest on saanud kohalik soolapõld, sildid juhatavad ihuhädasid ajama puu-cee-sse ehk hädaabikohta.
Kilplala algab juba enne teemaparki sisenemist: suurest väravast sissesaamise asemel peab külastaja leidma põõsaste varjust jalgvärava, kust vaatab vastu meeleolu loov plakat, iga külastaja saab selle abil end kilplastega samastada. Kilplala territooriumile jääb ka 28-meetri kõrgune tamm, mis on ka just kilplala loosse sobiv: selle tamme oksad kasvavad küljele, tavalise puu oksad aga ülespoole.
Kilplala on laste gruppide seas populaarne, seda on nii tänavu kui ka eelmisel aastal sajad lapsed, kellele Kilplala küla on tutvustatud läbi kilplaste muistendite ja naljandite. Kilplala külastajad on saanud ronida ka puu otsa , mängida, laulda, tantsida ning võistelda- seda kõike teadagi Kilplaste moodi. Kilplaste võistlused on lisaks kepphobustel võiduajamisele ka näiteks munagolf, täpsusvise või kilplaste kilbivõistlus.
Juba 2. septembril toimub ?Müüsleri matk 2005?. Tutvutakse pargi taimestikuga, ümbruskonna looduse, loomade ja taimedega.
EVA KLAAS
