Kui Põltsamaa linna reoveepuhasti põhisõlmed rekonstrueeriti möödunud aastal, siis eelsõlmi see projekt ei puudutanud.
“Reoveepuhasti ülepumpla, võremajandus ja liivapüüdur pärinevad reoveepuhasti rajamise ajast, st aastast 1984 ega täida paraku enam oma funktsioone,” ütles Põltsamaa Varahalduse OÜ tegevdirektor Kuldar Kipper. “Kui liiv ja prügi amortiseerunud eelsõlmede tõttu puhastisse pääseksid, saaksid puhasti kallid seadmed rikutud. Ülepumpla pumpade puhul on aga põhiprobleemiks nende liiga suur tootlikkus: ühest küljest pumpavad nad korraga liiga suure koguse reovett puhastile peale, teisest küljest raiskavad elektrienergiat.”
Eelkäitluse rekonstrueerimise projekt ongi Kipperi sõnul jätkuprojekt: ka reoveepuhasti põhisõlmede mullust rekonstrueerimist rahastas osaliselt KIK, osalt maksti see kinni linna poolt võetud laenuga.
“Paraku pole meie mured ka jätkuprojekti teostudes päriselt murtud,” ütles Kuldar Kipper. “Häda on selles, et reoveepuhasti võimsus jääb linna praegustele vajadustele kõvasti alla. Nii et peatselt tuleb puhastit laiendama hakata.”
Veekaitsele suunatud projektidest said toetust veel Tabivere vallavalitsuse, Luua Metsanduskooli ja Põltsamaa vallavalitsuse esitatu. Esimene sai 284 932 krooni Kaiavere biotiikidest jääkreostuse likvideerimiseks, teine 62 130 krooni Luua katlamaja jääkreostuse likvideerimiseks ja kolmas Kamari aleviku puurkaevu rauaeraldusseadme paigaldamiseks.
“Sarnaseid töid, nagu Luua katlamajas plaanis, on tehtud ka teistes katlamajades, mida kunagi masuudi või kütteõliga köetud ning nüüd millegi muuga köetakse,” ütles Luua Metsanduskooli direktori kt Priit Kirsimäe. “Kütusejääke on kütusemahutite põhjas ja kütusejääkidega on reostatud ka kogu mahutite hoidla. Selleks, et kütusemahutid ruumist välja viia ja ruum puhtaks teha, tuleb kohale kutsuda vastavat litsentsi omav firma.”
Praegu köetakse Luua katlamaja halupuudega, mida saadakse enamasti kooli enda metsast. Kütusemahutite alt vabanevas ruumis kavatsetakse aga hakata hoidma teede talihoolduseks vajalikku tehnikat.
Palju rauda
Kamari küla puurkaevu paigaldatav rauaeraldusseade on esimene selline Põltsamaa vallas.
“Meie piirkonnas ongi joogivee puhul kõige suuremaks probleemiks selle liigne rauasisaldus,” ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Kui Kamarisse paigaldatav rauaeraldusseade end õigustab, püüame sellise seadmega varustada ka teised suuremad puurkaevud.”
Jäätmekäitlusprojektidest sai suurima toetussumma ? 1,3 miljonit krooni ? MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus esitatud projekt, mille raames rajatakse MTÜ osanikvaldadesse rida eelsorteeritud jäätmete kogumispunkte. Jõgevamaa omavalitsustest on kõnealuse MTÜ osanikeks Jõgeva, Palamuse, Saare ja Torma vald, Tartumaalt Kallaste linn ja Alatskivi vald.
“Projektiraha taotles küll Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, ent see, kui mitu kogumispunkti rajatakse ja kuhu need tulevad, oli iga valla enda otsustada,” ütles Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse projektijuht Taimi Kivirand. “Valla enda valida oli ka see, kas kogumispunktis hakatakse vastu võtma ainult paberit-pappi ja pakendeid või ka ohtlikke jäätmeid, elektriseadmeid ja vanu rehve. Kui kogumispunktid valmis ehitatakse, küll siis omavalitsused elanikke juba teavitavad, kus need asuvad ning missuguseid jäätmeid ja millal seal vastu võetakse.”
Jäätmeid saavad vallaelanikud kogumispunktidesse ära anda tasuta. Tavaliste olmejäätmete jaoks tuleb inimestel Taimi Kiviranna sõnul aga siiski muretseda prügikastid ja ühineda peatselt käivituva korraldatud jäätmeveoga.
“Korter” nahkhiirtele
Jõgevamaad puudutavatest looduskaitsealastest projektidest sai kõige suurema toetuse ? 956 083 krooni ? Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni projekt, mis näeb ette Toomal asuva Endla Looduskaitseala keskusehoone renoveerimist. Hoone eelmisest renoveerimisest pole möödas küll just väga palju aega, paraku on selle jooksul selgunud, et hoone seinad vajavad soojustamist: muidu püsib keskuse tööruumides talvisel ajal umbes kümnekraadine plusstemperatuur. Ja seda on, teadagi, vähevõitu.
“Hoone soojustamise muudab komplitseeritumaks asjaolu, et hoone seintes pesitsevad kaitsealused nahkhiired,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktor Toomas Võime. “Selleks, et nende elamisvõimalused säiliksid, tuleb palkseina ja voodri vahele lisaks tuuletõkkele ja soojustusmaterjalile paigaldada üks lisa-vineerikiht.”
LKK Jõgeva-Tartu regioon sai seekord KIKilt projektiraha ka matkaradade renoveerimiseks Endla Looduskaitsealal ja Alam-Pedja looduskaitsealal, Alam-Pedjat läbivate veematkaradade äärsete rajatiste remontimiseks, õpilaste loodusretkede korraldamiseks ning looduskaitsealuste üksikobjektide hoolduseks.
“Saime raha kõigile projektidele, millele küsisime,” avaldas heameelt LKK Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Eerika Purgel.
Suurematest looduskaitsealastest projektidest tasub veel mainida Eesti Metsaseltsi oma. Selts kavatseb KIKilt saadava 148 248 krooniga avada Elistvere mõisapargis ühe aegade jooksul ummistunud veeringe ning anda osale pargist 140 aasta taguse ilme.
Ent mõnikord võib olla palju kasu ja rõõmu ka üsna väikesest projektirahast. Näiteks Puurmani Gümnaasiumis kavatsetakse KIKi keskkonnateadlikkuse programmi maakondlikust alamprogrammist saadud 5610 krooniga käivitada oma kooli õpilaste õuetundideks mõeldud looduse õpperada.
“Õpperaja kirjelduse koostasin möödunud aastal Tallinna Ülikooli diplomitööna: õppisin seal klassiõpetajaks,” ütles Puurmani Gümnaasiumi I klassi klassijuhataja ja loodusõpetuse õpetaja Lilio Võsu. “Projektiraha eest saame paigaldada infostendi ja valmistada õpperada tutvustava voldiku. Õpetajate koolitus, milleks samuti raha küsisime, on tegelikult juba läbi viidud, sest talvel olnuks pargis kasvavate taimeliikidega tutvumiseks juba hilja.”
Kogu Eestist esitatud keskkonnaprojektidele eraldas KIKi nõukogu tänavuses kolmandas voorus ligi 134 miljonit krooni. Rahastatud projektide terviknimekirjaga saab tutvuda KIKi kodulehel www.kik.ee. 2007 aasta I vooru taotluste esitamise tähtaeg on 15. november 2006.
RIINA MÄGI
