Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga kaheksa protsenti. Palgad tõusid peaaegu kõikidel tegevusaladel, kõige kiiremini ehituses, kus töömahud on kerkinud. Tänu suurematele preemiatele möödus energeetikavaldkond IT-st ja tõusis palgatabelis teisele kohale.
Palgad tõusid kiiresti kõikidel palgatasemetel. Viimastel aastatel on palgad kasvanud kiiremini just palgaskaala alumises otsas ja palgaerinevused vähenenud.
Keskmine netokuupalk tõusis esimeses kvartalis kuus protsenti, jaemüük kasvas sellega samas tempos.
Palgatöötajate reaalne ostujõud kerkis aeglasemalt kui mullu. Kiire palgakasv ja sotsiaaltoetuste tõus on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli parem kui iial varem, ületades isegi eelmise majandusbuumi aegset. Kuigi ajapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra, suutsid neist vähem kui pooled säästa. Viiendikul leibkondadest oli sääste vähem kui 100 eurot.
Töötajad tundsid end tööturul võrdlemisi kindlalt, täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk olid endiselt kõrged.
Esimese kvartali majanduskasv oli veel üsna tugev. Aasta teisel poolel peaks ülemaailmne majanduskliima jahenemine ka Eestisse jõudma. Kas see mõjutab ka palga kasvutempot, saame näha ilmselt järgmisel aastal.
Kiire palgakasv survestas eelkõige eksportööre, kes peavad välisturgudel konkureerima, kus tööjõukulud nii kiiresti kasvanud ei ole kui Eestis, teatas Swedbank.
VOOREMAA
