Kiigemetsa koolis läbi armastuse ja tegutsemisrõõmu elule lähemale

“Huvitegevuse osa on meie koolis väga suur ja meie õpetajad teevad lastega tõepoolest võimatut ja võimalikku, siin pannakse karudki tantsima,” kinnitab direktor Janne Vilms. Peale selle, et koolis on palju traditsioone, tegutseb rohkesti huvialaringe ja korraldatakse kõikvõimalikke ühisüritusi, võetakse osa ka väga paljudest konkurssidest ja võistlustest, olgu need siis mõeldud eri- või tavakoolide õpilastele.

Midagi huvitavat igaühele

Aktiivne vaba aeg ja huvitegevus ei tähenda kaugeltki seda, et õppekavale vähem tähelepanu pööratakse. Pigem aitab tegus ja avatud õhkkond õppimisele rohkem kaasa ning eduelamus innustab igapäevast koolitöödki tegema. Samas soovivad õpetajad ja juhendajad võimalikult iga lapse puhul enam tähelepanu pöörata eelkõige sellele, mis tal hästi edeneb ning seda külge edasi arendada.

Arvutiringid, puutöö, näputöö, kunstiring, laulu-mängu-tantsuring, spordiringid, mudilaskoor, tütarlasteansambel, loetleb kooli huvijuht Merje Talistu huvialaringe, milles võimalus pärast koolitööd osaleda. Kiigemetsa koolis on praegu kokku 119 õpilast, kellest abikoolis on 84, toimetulekukoolis 30 ja hooldusklassis 5 õpilast – ikka vastavalt igaühe arengule. Suurem osa õpilasperest on pärit Jõgevamaalt, kuid on ka Ida- ja Lääne-Virumaa, Tartu-, Järva- ja Viljandimaa lapsi. Seepärast on iga päev kodust kooli käijaid vaid pisut üle kümne, ülejäänud viibivad viis päeva nädalast internaadis. Nii ongi vaba aja sisustamine eriliselt tähtis.

     Sellel aastal tundub olevat eriliselt esile kerkinud just arvutiring. Vastavalt laste võimetele on arvutiõpe ka korraldatud kas siis toimetuleku või abikooli lastele. Tundide mahtu on suurendatud ka spordiringides. Puutöö ja mitmesugune käsitöö on samuti koolis väga populaarsed, keraamikast kõnelemata.

Meeldiv ühenduses kasulikuga

Koos huvijuhi Merje Talistuga astumegi sisse esmalt keraamikaklassi. Seal on õpetaja Meedi Ümaral käsil hoopiski ettevalmistused kooli olümpiamängudeks, mis on plaanitud lausa suursuguselt korraldada maikuus. Nagu selgub, käib olümpiamängude eel hariv tegevus ehk propaganda kogu koolis. Meedi Ümar ongi parasjagu lasknud lastel joonistada olümpiamängude võidukarikate kavandeid ning tutvustanud, mismoodi on tehtud Torino olümpiamängude medaleid. Varasemates tundides on ta jõudnud juba antiikolümpiamängudest, olümpiaaladest jne. “Lapsed on vaja ikka teemasse sisse viia, et enne jooksma ja hüppama hakkamist oleks ka harivat osa,” leiab ta. Medalid valmivad  nii osavõtjatele kui ka kõikide alade parimatele muidugi keraamikatoas, ikka nagu päris – kuld, hõbe ja pronks. Eelkõige aga siiski on tulevaste mängude eesmärk mitte võit, vaid osavõtt.

Keraamikaklassis võib suurel riiulil imetleda aga suurel hulgal huvitavaid asju. “Keraamikas on töö tulemust ruttu näha ja lastele see väga meeldib,” ütleb Meedi Ümar. “Sellel aastal on keraamika eriti hinnas,” teab Merje Talistu lisada.

Asjalik töömeeleolu valitseb samal ajal ka puutöötoas õpetaja Kalju Jõgi juures. Tegelikult on selle maja vanematel klassidel puutööd õppekavas mitmeid kordi rohkem kui sama vanadel lastel tavakoolis. Võimalusi see töö päriselt kätte saada on võrratult palju. Kalju Jõgi näitab nii käeharjutusi kui ka tõelisi meistritöid – valmisasju ja pooleli olevaid. Suveniire ja vajalikke tarbeesemeid on kogunenud tagavarakski. Parasjagu on käsil linnumajade tegemine ja need lähevad ka kohe käiku. Puust imeilusad tulbid, mis maja ruumisid ehivad, olevad poistel naisperele naistepäevaks tehtud. Õpetaja ütleb, et lisaks kõigele oli sellel tööl ka kasulik ja õpetlik eesmärk ? harjutada sae kasutamist.

Möödaminnes astume sisse ka sellel aastal avaraks muudetud kodunduse klassi, kus kaheksanda ja üheksanda klassi tüdrukud parasjagu õpetaja Kaire Merimaa juhendamisel magustoidu valmistamisega lõpule on jõudmas. Viimane tunnistab, et võrreldes varasemaga on nüüd võrratult avaram ja valgem ning lapsed tunnevad uuest ruumist heameelt.

Raamatukogus Eilike Salundi juures valitseb ajutiselt vaikus, aga niipea, kui algab vahetund, on siin alati rahvarohke. Raamatukogu näibki oma avarate ruumidega olevat selle maja üks armsamaid kohti. Pealegi, nagu kinnitab juhataja Eilike Salundi, on kooli direktor seisnud hea selle eest, et oleks käepärast kõikvõimalikku kaasaegset kirjandust.

Aprillikuu lõpp tõotab kaasa tuua koolis põnevaid traditsioonilisi ettevõtmisi, milles löövad kaasa nii õpilased kui ka õpetajad. Tulemas on jüripäevajooks, volbripäeva nõidade pidu ja väga palju muudki. Iga nädala esmaspäev algab aga nagu ikka kogunemisega koolisaalis ning sünnipäevalaste õnnitlemisega, reede on aga kontserdipäev.


VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus