Selleaastased olümpiamängud on järjekorras juba teised. Nagu ka möödunud aastal, alustati tänavugi ettevalmistusi juba aegsasti, enam kui kuu aega tagasi. Muidugi tutvuti kõigepealt põhjalikult olümpiamängude ajalooga. Lähenevaid olümpiamänge oli majas tunda kõiges, alates mitmesugustest konkurssidest, plakatite, joonistuste valmistamistest jms kuni selleni, et lapsed viidi külastama Tartu Spordimuuseumi.
Pidulik avamine üllatuskülalistega
Teist aastat peetakse kooli olümpiamänge Eesti Olümpiaakadeemia toetusel. Arvukaid ideid genereerivad peamiselt huvijuht Merje Talistu ja õppealajuhataja Tuijo Küüts, mida siis õpetajad ja lapsed koos agaralt ellu viivad.
Fantaasiat näib jätkuvat nii suurtel kui ka väikestel lausa lõputult ja põnevust on palju. Avatseremoonia on aga otsustatud korraldada kindlasti samadel alustel nagu ülemaailmsetel olümpiamängudelgi.
Ka selle nädala esmaspäeval, mil kooli olümpiamängud pidulikult avatuks kuulutati, olid kohal kõrged külalised, süüdati mängude tuli, loeti olümpiavannet jne. Heisati ka Eesti Eriolümpia lipp, sest külas oli Eesti Eriolümpia rahvuslik direktor Laive Poska. Olümpialasi tervitas spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets, trompetil puhus signatuuri maavalitsuse haridus- ja spordinõunik Heiki Sildnik. Olümpiavannet luges Sloveenias peetud võistlustel tublilt esinenud Kerli Nautras. Iga klass kandis avaparaadil omameisterdatud lippu ja puutööõpetajatega kahasse valmistatud silti. Üllatuskülalised, kelle nimed viimase hetkeni saladuses hoiti, olid tuntud korvpallurid Vallo Allingu ja Silver Leppik, kellega suurematel poistel hiljem oli võimalus ka koos mängida.
Et tänu olümpiamängude projektile saadi muretseda käimiskeppe ning lisa laenutada maavalitsusest, tegid õpilased ja õpetajad juba avapäeva õhtul maja taga rajal nendega proovikõnni ära.
Seljakotihüpped, lusikajooks…
Suuremateks võistlusteks läks alates teisipäevast. Et võistluste peakohtunik Reino Hobolainen pidi minema koos toimetulekuklasside õpilastega Viljandisse võistlustele, viis peamiselt selle päeva võistlused saalis abiõppeklassidele läbi Merje Talistu õpetajate ja kasvatajate abiga. “Möödunud aastal ühendasime olümpiamängud kooli kevadise spordipäevaga ja siis olid peamiselt hästi tõsised võistlused nagu kaugushüpe, kuulitõuge, jooksud. Sellel aastal otsustasime vahelduseks teha mõned võistlused ka naljaga pooleks,? rääkis õpetaja Merje. Nii need seljakoti- ja pallihüpped, lusikajooksud jms välja mõeldigi. Ikka laste vanusele ja võimetele vastavalt. Väikestele oli tähelepanu ja täpsuse harjutamiseks joonejooks, toimetulekuõpilastel seljakotihüpete asemel pisut kergemad hantlihüpped. Teisipäeval said olümpiamängudest osa ka hooldusklassi lapsed, kuidas keegi suutis. Kes tegi ratastoolitantsu, kes palli- ja täpsusviskeid jne. Nii et kaasa tegi tõepoolest kogu kool.
Eilsetel klassidevahelistel teatevõistlustel osalesid kolmeliikmelised klasside võistkonnad, igas neist neljandaks liikmeks kooli töötaja. Tänane päev veedetakse Kuremaal, kus abiõppe lapsed võistlevad ujumises ja kepikõnnis, toimetulekuklassid saavad niisama lustida. Õhtul aga on koolis olümpiamängude pidulik lõpetamine. Iga osaleja saab osalejamedali ja diplomi, alade parimad aga veel autasusid lisaks.
Olümpiamängude vaimus
Koolimajas ringi liikudes oli olümpiamänge näha ja tunda igati. Keraamikaklassis näitas õpetaja Meedi Ümar sporditeemalisi kujukesi. Koridoriseinal olid välja pandud olümpiamängude embleemikonkursi tööd ning abiõppeklasside sporditeemalised plakatid, vastavalt sellele, missuguse ala loos oli määranud. Teisal võis näha toimetulekuklasside ribajoonistusi (iga klass sai täpselt ühe meetri paberit).
Pilkupüüdev kohtunikuvest õpetaja Merje seljas oli koos neljast tükist, iga klass kujundas oma osa. Toredad loometööd olid ka kaks vahvat kohtunike T-särki, ujulasse mineku tarvis veekindel kaunistustega tops märkmepaberite jaoks, päikesesirm jne.
Leidlikkus oli paljuski ühendatud osavalt hariva ja õpetlikuga. Kogu olümpiamängude juhtmõtteks aga seati kinnipidamine ausa mängu reeglitest.
VAIKE KÄOSAAR
