Möödunud nädalal sõitis grupp Kiigemetsa kooli lõpuklasside õpilasi koos neid saatvate õpetajatega Helsinkisse Toivola kooli õppekäigule. Samal ajal võõrustas Kiigemetsa koolipere Soomest külla saabunud õpilasi ja õpetajaid.
Kahe erivajadustega õpilaste põhikooli sõprussuhted loodi käesoleva sajandi alguses. Kiigemetsa kooli õppealajuhataja Tuijo Küütsi sõnul on neil Toivola kooliga välja kujunenud väga meeldiv koostöö. Esmalt saadi kordamööda korraldatud ühepäevastel pedagoogide õppekäikudel tuttavaks. „Põhiline koostöö seisneb praegu õpilaste külaskäikudes. Traditsiooniks on saanud, et sõpruskooli saavad külla sõita heade hinnetega ja hästi käituvad lõpuklasside õpilased. See ekskursioon on meie kooli õpilastele suureks stiimuliks,“ lisas Küüts.
Toimetulekulastega saab reisida küll
Üks õppevisiidil käinutest oli Kiigemetsa kooli 9. klassi õpilane Karoliina Prohorenko. Ta on küll palju reisinud ja näinud sporditüdruk, aga Soomes ei olnud varem käinud. „Sõitsime Soome laevaga, meile tuldi vastu ja majutati klassiruumidesse. Toivola koolil ei ole õpilaskodu, õpilased käivad iga päev kodunt kooli,“ rääkis Karoliina. Kolm päeva kestnud õppevisiidi programmi mahtus ka tutvumine Helsingi tuntumate vaatamisväärsustega. „Käisime saare peal Suomenlinna kindluses – see on hästi huvitav ajalooline ehitis,“ lisas ta. Karoliinale jäi sõpruskoolist meelde see, et seal õpib palju erinevatest riikidest lapsi, isegi erineva nahavärvusega lapsi. „Seal koolis on ka kaks eesti õpilast, saime nendega tuttavaks,“ rääkis Karoliina. Soome sõpruskooli eeskujul võiksid meie õpilased Karoliina arvates rohkem õues liikuda. „Tore oli see, et kui vaheaeg algas, läksid kõik õpilased õue – keegi ei jäänud sisse! Lapsed mängisid õues, ajasid omavahel juttu, mängisid saalihokit“.
Kokku läks Eestist Soome visiidile viis õpilast ja kaks õpetajat. Üheks saatvaks õpetajaks oli Kiigemetsa kooli toimetulekuklasside õpetaja Riina Pärn, kes on Toivola koolis kaheksa aasta eest juba külas käinud. „Võrreldes toonasega oli seal muutusi näha, rohkem oli erinevatest rassidest õpilasi. See ei ehmatanud, ma teadsin seda,“ lisas õpetaja. Soome õpetajate jaoks oli visiidi ajal lisaprobleemiks see, et moslemitest lapsed peavad kinni pidama paastumise nõudest. „Kui päike paistab, pole moslemitel ramadani ajal mingit söömist-joomist. Praegu oligi see aeg. Lastel pead valutasid, aga teha polnud midagi,“ rääkis Pärn.
Külaskäigu ajal korraldati Eesti õpilastele ka üks loodusõpetuse õuetund, kus tuli mobiiltelefoni äpi abil taimi ära tunda. „Tööleht anti meile kätte, seal olid peal taimed – näiteks maasikas, piibeleht. Meie lapsed tundsid need kohe ära, aga saime kogemuse, kuidas samm-sammult taimi määrata,“ rääkis õpetaja Riina Pärn praktilise tunni kogemustest. Tema sõnul võib toimetulekõppe lastega julgelt Eestist kaugemale rännata. „Kui oma lapsi tunned, siis ei ole hirmu. Oli tore reis, lapsed nägid ilma ja maad. Lisaks sain väga lahedate ja lõbusate Soome kolleegidega suhelda,“ rääkis õpetaja.
Toivola koolist olid Kiigemetsa koolis külas kuus õpilast ja kaks saatvat õpetajat. Lõpuklasside õpetaja Hanna Kettunen rääkis, et ka Eestisse külla sõitvad lapsed valiti välja põhikooli lõpuklasside õpilaste hulgast. “Me küsisime, kes soovivad Eestisse minna. Kohe kiiresti leidus neli üheksanda klassi õpilast, aga me kutsusime ka kaks 8. klassi õpilast kaasa ja nad tulid hea meelega.“
Algklasside õpetaja Riika Pätiäla ütles, et sel korral on nendega kaasas soomlased ja üks Soomes sündinud vene rahvusest õpilane. Aga Helsingi koolis õpib tema sõnul õpilasi koguni 25 maalt. Kooli sajast õpilasest on 40 erineva etnilise taustaga. „Meil oli sügisel Soome Vabariik 100 projekt ja kevadel multikultuursuse projekt. Me üllatusime siis isegi, et meie õpilased on nii paljudest erinevatest riikidest pärit. Osa neist lastest on muidugi sündinud Soomes, aga nende vanemad on pärit väga paljudest maadest,“ rääkis õpetaja Hanna Kettunen.
Õpetajate mured on sarnased
Eesti õppereisi peab õpetaja Kettunen huvitavaks. „Oleme rõõmsad selle üle, et meil on olnud mitmekülgne programm. Hea on olnud ka Kiigemetsa kooli õpilastega tutvuda. Põnev oli käia Tartus ja külastada koos Eesti õpilastega Ahhaa teaduskeskust,“ rääkis Hanna. Õpetaja Riika Pätiäla lisas, et kolmel Eestis viibitud päeval oli parasjagu tegevust ja õpilastel oli ka vaba aega kooli õpilaskodu tubades puhkamiseks. „Õpilased ootasid seda reisi kaua ja on väga rahul,“ kinnitas õpetaja Hanna.
Toivola kooli õpetajad näevad oma igapäevases töös ka murekohti. „Kiire on! Kogu aeg tuleb õpetamisele lisaks täiendavaid töid. Vahepeal soovid, et kui saaks ainult lapsi õpetada…, aga vahele tuleb palju paberitööd. Sellele kulub palju aega,“ rääkis õpetaja Hanna Kettunen. Õppeosakonnast jõuab õpetajateni ka mitmeid projekte, milles tuleb osaleda; tuleb täita ohtralt ankeete ja vorme.
Ka Hanna kolleeg Riika Pätiäla leidis, et Soomes tuleb haridusministeeriumist lisaks palju kohustusi, mida tuleb täita – neid tuleb palju ja halval ajal. „Õpetajana leian, et laps on tähtsam kui paber. Tähtis on õpilaste jaoks kohal olla, mitte see, et pärast tunde õhtuti pabereid täidad. Laste õpetamine on meie prioriteet.“
MEELIS TASUR
