Kolmel maikuunädalal on Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa kesk- ja põhjaosas täitnud erinevaid sõjalisi ülesandeid rohkem kui kolm tuhat kutselist kaitseväelast, ajateenijat ning kaitseliitlast. Tänapäevastele nõuetele vastavalt oli õppusest osa võtnud sõjaväelaste käsutuses ligi kuussada erinevat sõidukit ning loomulikult relvad. Relv on vaba mehe tunnus. Me suudame rahulikult käia, relv käes, oma rahva keskel, ja edukalt õppust teha ? see näitab inimeste usaldust kaitseväe ja kaitseväelaste suhtes. Soovime seda vabadust näidata ja hoida.
Tahan tänada Kevadtorm 2006 tegevusega kokku puutunud Vooremaa ja Virumaa inimesi ja omavalitsusametnikke mõistva suhtumise, abi ning toetuse eest. Kaitsevägi on suurõppuste käigus jätkuvalt kinnitanud, et ta on usaldusväärne partner. Võin küllaltki rahuliku südamega lubada, et Jõgevamaa ja Ida-Virumaa teed, nurmed ja metsad jäävad sellisesse seisu, nagu nad olid meie õppusele tulles. Me silume rööpad oma sõidukite tagant ning koristame enda järelt prahi. Iga-aastase traditsiooni kohaselt istutame mõne langitäie metsa, samuti nagu korraldasime avarivistuse koolinoorte ees, kutsusime külla ajakirjanikud ning avasime oma kodulehe.
Iga-aastase suurõppuse Kevadtorm algusaja eelarvamused on ületatud, Eesti inimesed on riigi erinevates piirkondades õppusi korraldava kaitseväe omaks võtnud ja õppuse lõppedes tagasi kutsunud. Inimesed on andnud loa olla omal maal, veelgi enam ? on metsatukas laagris olevatele sõdurpoistele sauna kütnud ja muudki abi pakkunud. Suhetes on tekkinud inimlik mõõde. Arvan, et sõjaväes kasvanud lugupidamine ja viisakus jääb noortele meestele harjumuseks ka ajateenistuse järel.
Ajateenistus on auasi. Ajateenistus pole kodanikule mitte ainult kohustus, vaid ka õigus õppida oma riiki kaitsma. Ajateenistus on väga hea jätk noortele meestele nende haridusteel: see õpetab meeskonnatööd, distsipliini, enda ja sõprade eest hoolitsemist, vastutust ja juhtimist. Tekib küünarnukitunne ja usaldus kaaslaste vastu. Oskus oma mina ühise suurema eesmärgi nimel alla suruda näitab inimese küpsust.
Meie iga-aastasel harjutamisel on mitu tähendust. Emotsionaalselt võttes tähistab meie sõjaline tegevus erinevates maakondades, et iga ruutmeeter Eestit on väärt kaitsmist. Puhtpraktiliselt annab see võimaluse õppida tegutsema erinevatel maastikel, erinevatel teedel, külades ja asulates. Sõjavägi ei saa õppida oma maad kaitsma ega harjutada koostööd rahvaga traataiaga ümbritsetud territooriumil. Tänavuse suurõppuse ajal tabasin end mõttelt, et Kevadtormide tõttu olen läbi käinud selliseid kohti, kuhu muidu kunagi ei satuks. Suurõppusele igal aastal uut paika valides saame harjutada tegutsemist uutes oludes, uudsel maastikul, mille kõik detailid, teed ja rajad pole meie instruktoreile ja rühmaülematele juba pähe kulunud. Ning loomulikult tahame olla nähtavad üle Eesti, näidata rahvale oma sõjaväge, relvi, masinaid ja oskusi.
Eesti kaitsejõudude õppusel Avinurme ümbruses on kindlasti eriline mõõde. Mäletavad ju siinsed vanemad elanikud hoopis teistsuguseid lahinguid ning traagilisi sündmusi, mille kordumise vältimiseks me täna pingutame. Seetõttu ongi Kevadtorm sõnum mitte üksnes oma rahvale. See on sõnum ka meie sõpradele NATOs ja Euroopa Liidus, et me võtame oma riigikaitset tõsiselt. See on sõnum meie otsustavusest ning valmisolekust kaitsta ennast ja teisi ning et meiega saab arvestada. Kui me suudame õppida ja õppust korraldada koos oma rahvaga oma territooriumil, siis on Eesti rahvas võimeline kaitseväge mobiliseerima ja tegutsema ka tõelise kriisi korral.
Õppuse üldjuhina võin kinnitada, et õppisime Kevadtormil palju ja korralikult. Meie väljaõpe on varasematel õppustel saadud kogemuste abil paranenud iga aastaga. Meie erinevad struktuurid ja üksused oskavad oma tegevust koordineerida ja treenida. Meie plaanid on saanud olulist täiendust, kõik Kevadtormist osavõtjad võtsid kaasa väärtuslikke kogemusi.
kolonelleitnant Meelis Kiili,
Maaväe ülema kohusetäitja,
Kevadtorm 2006 üldjuht
