Tänavune kevadjooks kannab juubelihõngulist viieteistkümnendat järjekorranumbrit. Alljärgnevalt sellest, kuidas kevadjooks neliteist aastat tagasi alguse sai ja kuidas ajas arenenud.
“Viisteist aastat tagasi asusime nii mina kui ka Toomas Kokk tööle Siimustis tegutsenud Jõgeva EPTsse, kus oli juba ees Toomase vanem vend Aivar,” meenutas üks jooksu korraldajaid Ergo Prave. “Et olime kõik kolm spordihuvilised, leidsime, et ka Jõgeval peaks oma massispordiüritus olema ? nii, nagu igal teisel endast lugu pidaval linnal. Olime Aivari ja Toomasega ka Jõgeva Noorte Kommertskoja liikmed ning igalt kojaltki oodati, et nad vähemalt ühe üleriigilise kõlapinnaga ürituse vedada võtaksid.”
Niisiis panid kolm Siimusti meest 1991. aastal aluse Jõgeva kevadjooksu traditsioonile. Lastele märgiti jooksurajad maha linnas, täiskasvanutel oli valida viiekilomeetrise Jõgeva-Siimusti ja 13 kilomeetrise Jõgeva-Siimusti-Õuna-Jõgeva distantsi vahel. Sponsoreid oli toona aga imelikul kombel lihtsam leida kui praegu: eraettevõtted olid küll veel lapsekingades, aga laulva revolutsiooni vaim oli alles elav ja massispordi toetaminegi oli üks viis oma rahvuslikkust välja näidata.
Kogu Eesti paremik
Neliteist aastat on nii pikk aeg, et kunagi lastejooksudes kaasa teinud võivad nüüd pikale täiskasvanute distantsile minna ? juhul, kui nad jooksuharrastusele truuks on jäänud. Korraldustoimkond, millesse peale jooksu kolme algataja kuuluvad kohtunikud Mati Lall ja Rein Keskküla ning paljud teisedki, on kord algatatule igatahes truuks jäänud ja tänu sellele on kevadjooks ka läbi aastate kestma jäänud. Muutunud üht-teist siiski on.
Kui kunagi oli kevadjooks noorte kommertskoja lipu all toimuv üritus, siis hiljem muutus see Kesk-Eesti Messi üheks koostisosaks. Ning kui mess spordikeskusest Virtus kesklinna kolis, kolis sinna üle ka kevadjooksu stardipaik.
Aja jooksul on ära kaotatud keskmine, viiekilomeetrine jooksudistants, juurde on aga tulnud ratastoolisõit, millest Jõgevamaa invasportlased, aga vahel ka nende kaugemad huvikaaslased innukalt osa on võtnud.
“Alla neljasaja osaleja pole ühelgi kevadjooksul olnud, rahvarohkematel aastatel on jooksjaid olnud aga kuus-seitsesada,” ütles Ergo Prave.
Neljateistkümne aasta jooksul on Jõgeva kevadjooksu kaasa teinud vaat et kogu Eesti pikamaajooksu paremik ning osa tippsuusatajaidki: võistelnud on siin Valga maratoonar Pavel Loskutov, nimekas sillamäelane Vjat?eslav Ko?elev, nüüd juba veteranide klassi kuuluv Rein Valdmaa naistest Ille Kukk, Kristina ?migun, Cristel Vahtra ja paljud teised tuntud tegijad.
“Nn suure Siimusti ringi on minu andmetel kõige rohkem läbi jooksnud praegune maavanema nõunik Vahur Kukk: möödunudaastane jooks oli vist esimene, mis tal vahele jäi,” ütles Ergo Prave.
Tahtmatu reklaam
Kui algusaastatel tuli jooksu reklaamimiseks maakonna koolid riburada läbi sõita, siis nüüd toimib päris hästi internetireklaam ja Vooremas ilmuv kuulutus leitakse ka hästi üles.
“Algaegadel aitas meie kevadjooksu ühe korra tahtmatult reklaamida ka Eesti Kergejõustikuliit,” meenutas Ergo Prave muiates. “Meie olime oma jooksu juba hooaja alguses üle-eestilisse kalendrisse kirja pannud, kergejõustikuliit otsustas aga hiljem korraldada just samal päeval Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused. Kuna aga meie auhinnalaud oli rikkalikum, olid Eesti kümnest paremast meesjooksjast kuus ja kuuest paremast naisjooksjast neli siin, mispeale kergejõustikuliit esines Spordilehes avaldusega, et võib-olla peakski Eesti meistrivõistluste korraldamise Jõgeva meeste kaela jätma. Mõeldud oli see kriitikana, aga meie leidsime selle väga hästi toimiva reklaami olevat.”
Auhinnafondi on kevadjooksu korraldajad soliidsel tasemel püüdnud hoida ka edaspidi, olgu see siis nii “valus” kui tahes. Alati on oma õla jooksu korraldamisele alla pannud Eesti Kultuurkapital, Jõgeva linna- ja vallavalitsus, AS Põltsamaa Felix, AS Cobra Grupp, Vooremaad välja andev AS Seitung, As Pepsico Eesti ja teised. Kohalikud politseinikud tulevad aga alati lahkesti appi liiklust korraldama ja jooksjaid saatma ning kohalik haigla jooksu meditsiiniliselt teenindama.
Pärast kevadjooksu lubavat Aivar Kokk, kellest vahepeal on saanud maavanem, Toomas Kokk, kellest on saanud ettevõtja, ja Ergo Prave, kellest on saanud Võhma Gümnaasiumi direktor, iga kord, et rohkem nad kevadjooksu enam ei korralda. Sügisel hakkavad nad aga oma seisukohti revideerima ja lükkavadki vankri jälle liikuma.
Hea ilmaga on taevataat kevadjooksu Prave sõnul alati õnnistanud: jahe on mõnikord küll olnud, aga vihma suisa kaela pole sadanud.
“Ju siis ajame ikka õiget asja,” ütles Ergo Prave. “Eesti massispordiürituste kalendris on Jõgeva kevadjooks igatahes kindlalt kanda kinnitanud.”
RIINA MÄGI
