Palamuse rahvas sai kõnealust filmi ühiselt vaadata nädal tagasi kohalikus kihelkonnakoolimuuseumis, mille hoone iga palgi ja põrandalaua vahele talletunud ?Kevade? raamatu ja filmiga seotud mälestusi. Ka filmi ?Kuidas tuli ?Kevade?? materjalist võeti suurem osa üles mullu augustis Palamusel. Nii pakkus film kohalikele mitmekihilisi elamusi.
Kruusemendi värvikad meenutused läksid edasi sellega, kuidas nad toimetaja Mats Traadiga Tallinnfilmi põhjatust kapist tolmukihi alla mattunud ?Kevade? stsenaariumi ? selle olid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk juba kümmekond aastat tagasi sinna toonud ? välja võtsid ja seda lähemalt uurima hakkasid. Ning kuidas sündis otsus tõesti riskile minna ja ?Kevade? filmiks teha.
?Lõpliku otsuse tegin Palamusel,? tunnistas Kruusement. ?Vaatasin vana kihelkonnakooli hoone juures ja jõe ääres ringi ning äkki hakkas stsenaarium silme ees elustuma.?
Senistest teatrilavastustest pidi film erinema selle poolest, et lapstegelasi pidid hakkama mängima tõesti lapsed ning et peategelaseks pidi saama mitte Toots, vaid Arno.
?Olnuks peategelane Toots, poleks filmis olnud seda n-ö tuulekandle helinat, mis Lutsu jutustuses,? ütles Kruusement. ?Ainult et kui Lutsu tekstis on see helin tuntav, siis mina pidin selle filmis kuidagi ka nähtavaks tegema.?
Astmed ette
Selleks oli vaja muuhulgas leida õige Arno. Tallinna Pioneeride Palee näiteringist leitud Arno Liiver tekitas paljudes esialgu kõhklusi. Ent Kruusement ja operaator Harry Rehe olid veendunud, et selle poisi suures plaanis silmadele annab nii mõnegi olulise stseeni üles ehitada. Ja neil oli õigus.
?Arnoga tuli kogu aeg vaeva näha ning teda õiges, arnolikus tonaalsuses hoida,? meenutas Kruusement. ?Ta ise oleks ju parema meelega hoopis autojuhtide ja traktoristide sabas jooksnud: ta oli tehnikahuviline poiss.?
Lastele tuli re?issööri sõnul üldse kogu aeg, piltlikult öeldes, astmed ette teha ? nagu koolmekohas oja ületamiseks. See tähendab, et neile tuli rolli tegevusloogika selgeks teha, sest muidu poleks nad aru saanud, mida neilt nõutakse.
?Kolmest filmist, mida 1969. aastal Tallinnfilmis tehti, oli ?Kevade? kõige väiksema eelarvega: 300 000 rubla, mis selle tegemiseks ette oli nähtud, moodustas vaid kolmandiku ?Viimse reliikvia? eelarvest,? ütles Kruusement. ?Kuna olin re?issöörina päris algaja, ei loodetud sellest filmist suurt midagi.?
Vastu ootusi sai ?Kevadest? aga üks ajale vastupidanumaid eesti filme, mis muutnud isegi mõnede selles mänginute elukäiku. Tootsi kehastanud Aare Laanemetsast, Kiirt kehastanud Margus Lepast ja Tõnissoni mänginud Ain Lutsepast said näiteks näitlejad. Neist viimase lavasaatus on kujunenud kõige õnnelikumaks.
Elu kutse
?Päris hea asi on tulnud välja,? tunnistas möödunud laupäeval koos Palamuse rahvaga ?Kevade? saamislugu tutvustavat dokumentaalfilmi vaadanud Ain Lutsepp.
Temast poleks ilma ?Kevadeta? kindlasti näitlejat saanud.
?Ma teadsin nii mõndagi teatriinimest. Panso ja Järvet näiteks elasid meie kandis ja ma olin nendega ühel ajal saunagi sattunud, aga ma polnud mitte kunagi mõelnud, et minust endast näitleja võiks saada. Mul olid muud huvid,? ütles Ain Lutsepp.
Tema meelest on eestikeelne sõna ?elukutse? üks väga ilus ja õige sõna. See tähendab, et elu kutsub sind kuhugi. Ja kõige paremini sujuvad asjad tavaliselt just siis, kui sa elu kutse vastu võtad.
?Mul pole küll mingit põhjust oma saatuse üle nuriseda,? tunnistas Lutsepp muiates.
Palamusel käib ta vähemalt korra igal suvel: Laiuse-lähedasest suvekodust pole sinna ju teab kui palju maad. Ning iga kord tabab teda selles paigas mälestustetulv. Seekord rääkis Lutsepp oma kunagistele Palamuse-õpetajatele Evi Lestalile ja Vaike Soodlale (filmilastel tuli ju Palamusel võtetel olles kohalikus koolis käia) ära ka selle, kuidas nad ?Kevade? filmimise ajal poistega kärakaproovid ära tegid, aga tänu kavalusele vahele ei jäänud.
?Meie tuba käidi kontrollimas küll, aga pliidinurgal seisvasse metalltermosesse ei osanud keegi vaadata,? meenutas Lutsepp. ?Aga just seal Margus Lepa kaasa toodud aprikoosiliköör ? või oli see benediktiin? ? meil seisis.?
Küsimusele, miks ?Kevade? film ajale nii edukalt vastu on pannud, andsid selle sünnist kõnelevas dokumentaalfilmis kõige adekvaatsema vastuse just Ain Lutsepp ja helilooja Veljo Tormis.
??Kevade? on ausalt, ilma vigurite ja nipitamisteta tehtud,? ütles Lutsepp.
?Kruusemendi ?Kevade? on Lutsu ?Kevadega? võrdväärsel kunstilisel tasemel,? lisas Tormis.
?Kuidas tuli ?Kevade?? ilmus hiljuti DVDl koos digitaalselt restaureeritud ?Kevadega?. Palamuse muuseumis näidati seda Euroopa muuseumide öö projekti raames. Samal päeval avati muuseumis ka Eesti Panga näitus ?Eesti raha margast euroni? ning kuulati Helin-Mari Arderi ja tema trio kontserti.
RIINA MÄGI
