Mängufilmi „Kevade” esilinastuse meenutamiseks 50 aasta eest Palamuse rahvamajas avati reedel Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis näitus „Õhus on Kevade hõngu“ ning korraldati filmi ühisvaatamine.
Peale filmi režissööri Arvo Kruusemendi olid näituse avamisel kohal ning jagasid oma mälestusi Ain Lutsepp (Tõnisson), Heiki Koort (Peterson) ning Aivar Paju Palamuselt, kes mängis kõige pisemat kihelkonnakoolipoissi.
Näitusel on vaatamiseks ja lehitsemiseks varasemate „Kevade” ekraniseerimiskatsete jaoks tehtud stsenaariumite koopiad. Esimene neist Oskar Lutsu enda kirjutatud.
Väljas on ka filmi osatäitjate otsimisel tehtud fotojäädvustused kandidaatidest. Vaadata saab kirjavahetust filmi loomise ajast ja statistikat filmi kohta.
Avamisel esinenud filmiloolane Jaak Lõhmus rääkis „Kevade” saamisloost ja filmi iseseisvast elust.
„Kõik on mitu korda ära räägitud,“ ütles Arvo Kruusement, kes on Palamusel pärast filmimist päris tihti käinud. „Mis mind on üllatanud pärast „Kevade“ valmimist, on see, et omaaegne üleliiduline eksportfilm tellis 2672 koopiat, et lasta need turule. Filmi pikkus on umbes kaks ja pool kilomeetrit. Kui ma mõtlen, see on tohutu pikk hulk filmilinti. Ja miljonid silmapaarid on näinud teie Palamuset. See on tohutu arv,“ rääkis ta.
Film hingele on kvintessents raamatust
„Tolles ajas, kui ma „Kevadet” tegin, oli see kui sõõm vaba õhku. Meie püüdsime selle teha niisuguses tões ja vaimus, nagu Luts oli selle kunagi kirjutanud. See oli kolmanda kategooria film, seetõttu ei vaadanud keegi meile väga näppude peale ka.
Aga ma olen ikka noortele öelnud, et lugege raamatut, see on palju rikkam. Filmi ei mahu kõik, ja kui ka mahuks, ei oleks see tervik. Heal juhul tuleks niisugune action-film. Aga kui tahad midagi hingele ka, siis peab see olema kvintessents raamatust,“ julgustas režissöör ometi ka „Kevade” raamatut lugema.
„Ma poleks oma ilusamas unenäos osanud arvata, et seisan 50 aastat pärast filmi valmimist jälle siin Palamusel. See on väga pikk aeg eluteel ja ühe filmi jaoks ka, et niikaua püsida vaatajate orbiidil,“ lisas 92-aastane Kruusement.
„Mitte kunagi pole halb vaadata sama filmi uuesti aasta või kahe pärast. Ärge uskuge, kui öeldakse, et film on konserv. Kui ta ongi konserv, siis inimene ei ole, ja muutub aasta või kahega niipalju, et film on tema jaoks täiesti teine. Seda olen ma kogenud ka „Kevade“ filmi vaadates ikka jälle,“ utsitas filmiloolane Lõhmus filmi üha uuesti vaatama.
Lutsepp on Tõnissoniga rahul
Näitleja Ain Lutsepp, kes muidu on enda vastu ekraanil väga kriitiline, ütles nüüd Palamusel uhkusega, et tagantjärele on ta „selle poisiga seal“ ikka väga rahul.
Heiki Koort, filmi-Peterson, nägi suurelt ekraanilt filmi kolmandat korda. „Esimest korda 50 aastat tagasi, teist korda Lutsu juubelil siin rahvamajas. Telekast olen 10–15 korda ikka vaadanud. Tean seda ju peast, nüüd vaatasin huviga kõrvaltegelasi,“ rääkis ta.
„Arvo pani meil siin kõva distsipliini maksma. Kui asi käest ära hakkas minema, saime sõimata kõik. Aga väga noori inimesi ei saa ju kauaks paigale jätta – nad väsivad ära,“ ütles Koort, mainides, et töö kõrval oli see natuke ka seiklus ja mängki.
Jaak Lõhmuse käest oli hea küsida, kas on veel mõni teine niisugune triloogia, kus samad näitlejad mängiks läbi oma elukaare samu karaktereid? „Igatahes ei tea, jään vastuse võlgu. Aga igal juhul on see ainulaadne, kui neid ka on, siis väga vähe“.
Arenenud maades oli filmitootmine Lõhmuse sõnul selle aja peale juba nii kallis, et kümne aasta järel samu näitlejaid kokku tuua oleks olnud tõsiselt keeruline. „Mujal maailmas käis juba teleseriaalide tootmine. Neis mängivad vanemaks saanud karakterit juba teised näitlejad.”
Triloogiast saab tetraloogia?
„Kui nüüd „Talve“ valmis saab, Lutsu autorlus on küll väga kahtlane, aga Teele, Kiire ja Imeliku osalemine teeb sellest ju tõesti tetraloogia,“ mõtiskles Jaak Lõhmus, kel ei ole „Talve“ puhul eelarvamusi.
„Martin Algus on väga hea stsenarist, aga teistest ei tea ma midagi, nii et ei ole väga palju mõelnud, kas kahtlustada või karta. Tuleb suhtuda samamoodi, nagu Runnel, kes „Talve“ välja andes teadis ise kindlalt, et see pole Lutsu kirjutatud. Ta andis selle välja, et see oleks olemas ja inimesed saaksid sellest rääkida. Las ta tuleb ja elab oma elu,“ ütles ta.
Arvo Kruusement lubas samuti kindlasti „Talve“ ära vaadata. „On see Luts või ei ole? Ja kas ta oleks tahtnud, et see välja antakse?“ küsis ta küll ja ütles, et oli üldse esimene, kes „Talve“ raamatu sai, kui see välja anti.
„Kui teha niisugune rida – „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“ ja „Talve“, siis peaks „Talve“ olema tugevam kui „Kevade“. Arutasime asja Veljo Tormise ja Mats Traadiga. Traat ütles, et see oleks väga pikaajaline haudumine, et sellest tekstist midagi teha. Ja kas see käiku läheb ja kas on tarvis? Tormis oli kategooriliselt vastu. Peateos on ikka „Kevade“, teised on kõik tuletatud. Ka raamatud lähevad kõik lahjemaks. Juba „Sügisega“ oli tegu. „Sügise“ film tuli seepärast, et oli vaja näidata jälle sinimustvalget. Presidenti ja Imeliku kõnet, et oleme jälle vaba rahvas vabal maal. Mats Traat kirjutas selle söödavaks.
Ka ajaliselt on see hoopis teine värk. Võibolla oleks „Talve“ õige teha alles 50 aasta pärast. Aga võibolla on nii targad stsenaristid, kes kirjutavad selle asjalikuks…,“ mõtiskles Kruusement.
ANDRA KIRNA
