Tavaliselt on sellel ajal meil talv, mille tunnuseks on miinuskraadid õhus ja maapinnal püsiv lumikate. Püsivaks loetakse vähemalt kuu aega pidevalt maas olevat lumikatet. Perioodi sügise järel, kui lumi tuleb ja läheb ning miinuskraadid vahelduvad plusskraadidega, nimetatakse eeltalveks. Mõnel aastal õiget talve ei esinegi, vaid eeltalv läheb üle varakevadeks. Taimed on sellisel muutliku lume ja külma ajal puhkeseisundis.
Tänavu on pilt aga teistsugune. Pärast novembri esimesel poolel kaks nädalat kestnud kuni -15kraadise külmaga lumist perioodi läks ilm mitmeks nädalaks väga soojaks. Novembri viimase ja detsembri esimese kümmepäevaku keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti enam kui 6 kraadi. Maksimumtemperatuurid tõusid üksikutel päevadel 10 kraadini ja üle sellegi, kusjuures öine temperatuur ei erinenud oluliselt päevasest. Selline erakordne pikka aega kestnud soojus taastas paljudel taimedel sügisel peatunud kasvu, samas aga lõpetas osadel puhkeseisundi ja vallandas tavaliselt kevadel toimuvad protsessid. Nii võiski näha haljendavate taliviljaoraste, põldheinte ja murude kõrval juba puhkevate pungadega puid-põõsaid, kasvama hakkavaid sibullilli peenral. Detsembri teisel poolel oli ilm külmem, kuid jaanuari algul esines uuesti rekordilist soojust. 10. jaanuaril tõusis Jõgeval õhutemperatuur 9,6 kraadini, paiguti lõunapoolsemates ilmajaamades isegi üle 10 kraadi, mis on järjekordne uus äärmusnäitaja sel talvel Eestimaal. Seni tehtud vaatluste järgi pole kunagi varem jaanuaris temperatuur veel nii kõrgele tõusnud. Eelmine soojarekord pärines jaanuaritormiga 2005. aastast ja oli 2,3 kraadi võrra tänavusest madalam.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloogia ekspert
