Jõgeval Virtuse spordikeskuse ümbruses askeldas möödunud esmaspäeval, teisel jõulupühal, tavatult palju rahvast. Seal sai teoks discgolfi ehk kodusemalt kettagolfi talvesarja Käpik Jõgeva osavõistlus, millest võttis osa üle kaheksakümne inimese.
Kettagolfareid oli Jõgevale kokku sõitnud kogu Eestist. Kui tavaliselt on Virtuse kettagolfipargis üheksa rada, siis võistluste ajaks kujundati parki tervelt seitseteist rada ning võistlejad läbisid need kaks korda. Kui “päris” golfis on eesmärgiks saada pall vastavasse auku võimalikult väheste kepilöökidega, siis kettagolfis tuleb võimalikult väheste heidetega korvi saada lendavat taldrikut meenutav plastketas.
Eraldi arvestust peeti meeste, naiste, masters-klassi (1977 ja varem sündinud) ja noorteklassi (2000 ja hiljem sündinud) võistlejate üle. Selgitati välja ka parim grand masters (50+) klassi võistleja.
“Noorteklassi võistlejate ülemise vanusepiiri tõmbasime kuueteistkümne eluaasta peale, sest seitsme-kaheksateistaastased noormehed on mängutasemelt juba täisaksvanud meestega võrdsed,” selgitas võistluse peakorraldaja Harri Reimand.
Meeste hulgas oli 92 viskega parim tartlane Rait Saluri, kes tunnistas, et pole varem nii suurel võistlusel esikohta saanud. Kettagolf köitis teda aga esimeses proovimisest peale.
“Varem käisin bowlingut mängimas, aga sestpeale, kui discgolfi rajale sattusin, pole ma bowlingusaali enam jõudnud. Discgolf annab mõnusa füüsilise koormuse, võimaldab looduses liikuda ja sõpradega aega veeta. Jõgeval võistlemise tegi natuke keeruliseks ilm: tuul oli kõva ja korrigeeris ketta lendu omatahtsi.
“Tuulise ja tuuletu ilmaga mängimine on nagu öö ja päev. Ja suvel on muidugi mõnusam mängida kui talvel, aga ega ma sellepärast talviseid võistlusi vahele jäta,” ütles Rait Saluri.
Tänu lastele
Käpiku Jõgeva osavõistlusel oli ka kohalikke osalejaid, näiteks Kaja ja Liivo Laumets.
“Lapsed vedasid meid ükskord mängima. Ja nüüd oleme jäänudki seda ala harrastama: mängimisvõimalus on ju siinsamas Jõgeval olemas,” sõnas Kaja Laumets. “Võistlustel me kõrgeid kohti siiski ei sihi: oskusi ja kogemusi pole veel nii palju.”
Liivo Laumets lisas, et kettagolf on suhteliselt odav ala ja võimaldab värskes õhus liikuda.
“Valgemal ajal saab ka argipäeviti mängimas käia, pimedal ajal tuleb piirduda nädalavahetustega,” ütles Liivo Laumets. “Võistlustel käies saame ka uusi tuttavaid juurde, sest see, kellega sa ühes grupis liigud, pannakse paika loosi teel.”
Korraldaja Harri Reimand kinnitas, et Käpiku Jõgeva osavõistlus läks igati korda, ning kiitis kohalikku mööblitootjat Softcomi, kes pani iga võistlusklassi parimale välja tumba.
Selle sarja traditsioonilised auhinnad, mida jagub iga klassi esikolmikule, on aga soojad käpikud, mida koob korraldajate tellimisel üks tore Luunja valla memm. Ka Nopri talumeierei, Aakre Moos ja Keen Matkasport on sarjale õla alla pannud.
“Rõhume sellele, et Käpik on rahvaspordiüritus, nii et auhindu saab võita mitte ainult heade tulemuste, vaid ka loosiga,” sõnas Harri Reimand.
Tema sõnul käivitati talvesari Käpik 2009. aastal. See on üks pikema traditsiooniga kettagolfi võistlussarju ja kujunenud üsna populaarseks.
Peeti imelikeks
“Nagu tänagi näha, tullakse võistlema ka tuule ja poriga ning pühadeajale vaatamata,” tõdes Harri Reimand. “Sarja eesmärk on anda ka talvel discgolfi mängimise võimalusi ning tutvustada eri piirkondadesse rajatud uusi golfiparke.”
Talvesari Käpik koosneb kaheteistkümnest osavõistlusest. Esimesed kaks peeti detsembris Kõrvemaal ja Valgerannas. Jõgeva osavõistlus oli kolmas. Neljandat korda saadakse kokku 7. jaanuaril Mustlas.
“Jõgeval oleme Käpikuga esimest korda, sest varem polnud siin kusagil võistelda: Virtuse golfipark avati alles mõni kuu tagasi,” ütles Harri Reimand.
Tema sõnul saab Jõgevamaal kettagolfi mängida veel Põltsamaal, Tabiveres ja Kaarepere lähedal Aruküla mäel. Reimand avaldas arvamust, et kettagolf on kepikõnni järel teine Eestis plahvatuslikult levima hakanud rahvaspordiala. See ala toodi Eestisse 2002. aastal.
“Nagu esimesi kepikõndijaid, nii vaadati ka esimesi discgolfi mängijaid nagu imelikke. Aga nüüd tuleb discgolfiparke Eestisse üha juurde, sest see ala sobib igas eas harrastajatele.”
Harri Reimandi jaoks on kettagolf muutunud harrastuse asemel igapäevaseks tööks: ta tegutseb OÜ-s DiscGolf Evolution, mis ehitab radu, pakub varustust (kettad, markerid, kotid) ja korraldab võistlusi.
“Elan küll praegu Tartus, aga Jõgevamaa pole mulle üldse võõras paik: mu vanematekodu on Saare vallas Kääpal,” ütles Harri Reimand.
KETTAGOLFI TALVESARJA KÄPIK JÕGEVA OSAVÕISTLUSE PAREMAD
Mehed: 1. Rait Saluri (92), 2. Tanel Pajo (96), 3.-4. Raido Allese ja Raido Kängsepp (99).
Naised: 1. Triinu Hurt (111), 2.-3. Triin Oissar ja Maie-Ly Pihus (113).
Noored: 1. Robin Lepik (110), 2. Reiko Männik (121), 3. Maico Rimmel (123).
Masters-klass: 1. Raivo Kimmel (99), 2. Harri Reimand (105), 3. Ago Sambla (106).
Grand masters klassi parim: Jüri Lamp (111).
RIINA MÄGI
