Keskpärane õuna-aasta on nii õnnistus kui ka õnnetus

 

Vaatamata ilusale kevadele ja ohtratele õunapuuõitele ei ole tänavune õunasaak selline, nagu õitsemisajal loodeti.

Enamikes suuremates talumajapidamistes on piisavalt õunapuid, et oma pere tarbeks moosi ja mahla teha ning osa saagist veel kokkuostu viia. Jõgevamaa suurkokkuostja Põltsamaa Felix ei pane aga sel sügisel isegi mahlapressi tööle, sest mahla tootmiseks läheb Felixis tarvis 1000 tonni ubinaid ning tänavu pole lootustki sellist kogust kokku saada. Seega jätab  ettevõte mahlatootmise paremateks aastateks.

Felixi õunamahlad muidugi poelettidelt ei kao, sest mahlakontsentraati on küllalt.

Praegusel ajal ei ole õunapuude kasvatamine eriti populaarne. Õunaaiad vajavad suurt hoolt, rohkelt tööjõudu ja selle puuvilja kokkuostuhind on küllaltki madal. Seega rajavad arukamad maamehed mitmesuguseid marjaistandusi, mis on oluliselt tulusam äri.

Salvesti ostujuhi Vambola Alti sõnul jääb õunte pakkumine aasta-aastalt väiksemaks. “Suuremad ning vanemad aiad on hooldamata jäetud ja enam eriti saaki ei anna, uute rajamiseks ei jätku inimestel raha ega motivatsiooni,” rääkis Salvesti ostujuht. 

Korralikult hooldatud puud kannavad head saaki 

Õunaistanduste omanikud on veendunud, et saak oleneb paljuski ka aiapidajast. Salme istanduse juht Riho Kadastik kinnitas, et õunapuu oksi tuleb regulaarselt lõigata ning puid hoolikalt väetada. Ka hoolikas kahjuritõrje suurendab saaki.  Inimesed, kel on õunapuud aedades juba mitmeid aastaid, ei pööra tihtipeale nende hooldamisele kuigi suurt tähelepanu ja selle tõttu kannatab saagikus.

Siiski ei ole õunasaak kesine kogu Eestis. Nagu juba mõne nädala eest läbi mitme meediakanali teada saime, on ohtralt õunu Lääne-Eestis ja saartel, samuti Lõuna-Eestis, kuid ka paljud Jõgevamaa elanikud ei kurda.

 Vanemad inimesed teevad endale  mahla ja mõne purgi moosi  ning mõni ubin jääb ka niisama söömiseks. “Liiga palju ei ole ka mõtet keldrisse tassida. Lähevad käärima ja mädanema,  kevadel vii jälle teisipidi prügimäele,” sõnas Jõgeva vallas elav Linda. Moosi keedab ta tõesti ainult enda tarbeks, sest lapsed ja lapselapsed hoidiseid enam linna ei vii ja seega pole mõtet rohkem vaeva näha. Proua Linda on rahul, et tänavu rohkem õunu ei tulnud, siis oleksid need lihtsalt puu alla mädanema jäänud. 

Mõned üksikud kokkuostjad

Vaatamata sellele, et Felix ei kavatse tänavu õunu kokku osta, on Eestis veel mõni ettevõte, kel õunu tarvis läheb. Üheks neist on Salvest, mis ostab õunu lastetoitude valmistamiseks. Siiski on Salvestil paika pandud teatud tingimused. Nimelt ei tohi õunad olla hapud, peavad olema vähemalt 50-millimeetrise läbimõõduga, mädaplekkideta ning kasvatatud kemikaalideta. Parimaiks peetakse magusaid sügissorte, talveõunu on Salvestisse veel vara viia.

Ostujuhi Vambola Alti sõnul peavad nad veel õunamüüjatega läbirääkimisi ning ootavaid pakkujaid septembri lõpus ja oktoobri alguses. Veel ütles Alt, et kuna kokkuostuhind on tõusnud ja enamikel Salvesti koostööpartneritel on õunaaiad tühjad, siis tõotab tänavune aasta Salvesti jaoks majanduslikult ebasoodne tulla.

Vaatamata kehvale õuna- ning majandusaastale püüavad nii Felix kui ka Salvest kokku osta kodumaist toorainet. Felixi ostujuhti Priit Pärsi sõnul pole kehvapoolse suve tõttu  eestimaised marju ja aedvilju eriti saada, seega on ettevõte sunnitud osa toorainet siiski välismaalt ostma.

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus