Keskmine vanemahüvitis on ligi 5000 krooni

Kuu aja jooksul on kõige enam, 40 võrra kasvanud kuupalga alammäära suuruse ehk 2690-kroonise toetuse saajate arv. Nende 2335 inimese seas on aga nelja võrra vähenenud vanemate arv, kes said hüvitise alammäära seetõttu, et eelmine laps on noorem kui 2,5 aastat. 17 võrra on kasvanud kuupalga ulatuses hüvitise saajate hulk, keda on kokku 4244. Samal ajal on minimaalse, 2200-kroonise hüvitise saajate arv kuu ajaga 11 võrra ning maksimaalse, 17.500-kroonise hüvitise saajate arv kolme võrra vähenenud. Kokku sai novembri lõpus minimaalset hüvitist 2598 ning maksimaalset hüvitist 274 inimest. Keskmine vanemahüvitis on tänavu järjest kasvanud, ulatudes novembri lõpuks 4949 kroonini. Oktoobri lõpus oli keskmine vanemahüvitis 4935 ning eelmise aasta detsembri lõpus 4343 krooni kuus. Novembris kasvas vanemahüvitist saavate isade arv: kokku sai hüvitist 85 isa ehk kuus isa enam kui kuu aega varem. Hüvitist saanud hooldajaid oli novembri lõpus üheksa ning lapsendajaid üks. Kokku maksti novembris vanemapalka ligi 47 miljonit krooni. Sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tontsi sõnul muutub toetuse saajate arv iga päev, kuna kogu aeg tuleb juurde uusi hüvitise saajaid ning senistel saab hüvitise saamise aeg ümber. Tänavu on hüvitise maksmiseks planeeritud ligi 579 miljonit krooni. Mullu kulus selleks üle 423 miljoni krooni. VOOREMAA