Tänavu teises kvartalis oli jõgevamaalaste keskmine palk 7219 krooni, teatas statistikaamet. Usu või ära usu, sest mulluste tuludeklaratsioonide järgi teenisid meie maakonna elanikud kuus keskmiselt 5083 krooni, mis on Eestis üks väiksemaid sissetulekuid. Vahe on pea kaks tuhat krooni.
Siis pidasime vaesuse põhjuseks vähenenud kõrgepalgaliste hulka ja uuema linnaliku majanduse puudumist ning kõrget töötuse taset.
Tänavu teises kvartalis oli aga Jõgevamaa keskmise brutopalgaga maakondade hulgas kolmandal kohal, kohe Harjumaa (9554 krooni kuus) ja Tartumaa (7803 krooni) järel. Kui mullu samal ajal said jõgevamaalased palka keskmiselt 5721 krooni, siis selle ajaga võrreldes on tõus olnud 25 protsenti ehk neljandiku võrra!
Kas meie vanadest hädadest on midagi ära kukkunud? Vaevalt, sest kõrgepalgalisi meil suurt juurde tulnud pole, uuemat linnalikku majandust on meil endiselt vähevõitu ja töötuid jagub.
Kindlasti on keskmise palga tõus seotud palkade legaliseerimisega. Teisalt mõjutab keskmise palga numbrit kindlasti ka Statistikaameti arvestusmetoodika.
Iseenesest pole keskmise palga tõusus midagi erakordset. Teatud määral on kasv kindlasti seotud ümbrikupalkade vähenemisega. Ettevõtetes, kus varem näidati ametliku palgana miinimumpalka, näidatakse nüüd tegelikku tasu. Samas on taoline tendents terves Eestis.
Keskmine palk võib olla osaliselt paranenud põllumajandussektori arvelt, sest nende ettevõtete majanduslik seis on viimasel ajal paranenud. Põllumajandussektori ettevõtteid on Jõgevamaal palju. Kindlasti mängib oma rolli ka juhuvalim väiksemate ettevõtete osas, mis võib statistilist palka üsna oluliselt paremuse või halvemuse poole kallutada.
Jõgevamaa eripära on, et avalik sektor, mitte ainult otseselt riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, vaid ka haridusasutused moodustavad küllalt suure osa. Avalikus sektoris on aga palgad keskmisest suuremad. Tööturul suureneb ka järjest nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, kellele tuleb samuti maksta suuremat palka.
Keskmine palk ei kajasta maakonna tööjõuturul toimuvat. Oluline on lisaks keskmise brutopalga muutustele jälgida ka tööturu näitajaid nagu tööhõive ja töötus, demograafilisi näitajaid nagu vanusejaotus ning ülalpeetavate määr. Inimesed on muutunud ka üha mobiilsemaks ning käivad tööl teises maakonnas või välisriigis. Seegi on üks keskmise palga suurenemise põhjus.
