Järgmisel aastal kehtima hakkava registri andmete alusel saab riik kontrollida, kas ettevõtted käitlevad probleemtoodetest tekkivaid jäätmeid. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek põhjendas loodava registri vajalikkust sellega, et see sunnib kõiki keskkonnaohtlikke kaupu müüvaid ettevõtteid taaskäitlemise eest vastutama. Eeki sõnul peaks uue registri käivitumisega vähenema ebaaus konkurents, kuna siiani on rohkesti tootjaid, kes hoiavad oma kaupade taaskäitlemise kulude katmise kohustusest kõrvale. Eeki hinnangul võivad käitlemiskulude lisandumise tulemusena mõned elektroonikatooted paratamatult kallineda. “Näiteks elektripliitide puhul peaks hinnamõju olema nullilähedane, sest vanast pliidist saadava metalli hind kompenseerib käitlemise hinna,” märkis Eek. Samas võib aga väikepatareide hind tõusta, kuna nende ümbertöötlemine on kulukas. Jäätmeseadus kehtestab niinimetatud probleemtoodetele tootjavastutuse põhimõtte, mis tähendab, et kõik tootjad on kohustatud tagama, et nende poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ja taaskasutatakse või kõrvaldatakse. Probleemtooteks peetakse tooteid, mille jäätmed võivad kujutada ohtu nii inimese tervisele kui ka ümbritsevale looduskeskkonnale. Selliste kaupade hulka kuuluvad patareid, autoakud, kõik elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad, mootorsõidukid ja nende osad sealhulgas ka vanad autokummid. Tootjavastutuse põhimõte rakendub nii valmistajatele ja maaletoojatele kui ka hulgi- ja jaemüüjatele. Nad peavad vastutama tootes sisalduvate ainete ja koostisosade ning toote kui terviku eest, seda alates toote valmistamisest kuni toote jäätmeteks muutumiseni. VOOREMAA
