“Kõik panevad endale pikkade varrukatega dressipluusi või fliisi selga ja alles siis saate paati,” hoiatas Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato laagrilisi. Mitu last jooksis kiiresti kämpingu juurde riiete järele.
Soojemaid riideid pidid laagrilised selga panema sellepärast, et Peipsil hakkas tõusma tuul ja hoolimata sellest, et ähvardavad äikesepilved Piirioja puhkekeskuse kohale ei jõudnud, ei saanud lapsi sportsärgi väel järvele lubada.
Järgmine protseduur, mille Andri Plato enne laste paatilubamist läbi tegi, oli päästevestide selgapaneku kontroll. Vestid saadi küll selga, kuid Plato jälgis, et kõik vajalikud nöörid õigesti kinnitataks.
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu taotles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) Peipsi piirkonna keskkonnalaagriteks raha ning sai positiivse vastuse.
Laagrites viie kooli 70 õppurit
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk ütles, et laagrites osalesid viie kooli – Alatskivi Keskkooli, Maarja ning Voore põhikooli, Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi 11-16-aastased õpilased, kokku 70 last. Korraga oli laagris paar kooli, vaid Alatskivi õpilased olid omaette. Peipsi ääres Piirioja puhkekeskuses veedeti poolteist päeva.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ja TÜ Eesti Mereinstituudi teadur Väino Vaino rääkisid lastele kalanduse hetkeseisust ja Peipsi järve seisukorrast.
MTÜ Mustvee Järvepääste tegevjuht Kaupo Kaasik näitas lastele harrastuskalastajate varustust ning tõi selgust, mismoodi üks õige mees kala püüdma läheb. Muidugi ei tohi kalastades unustada ohutust ja sellestki oli Kaupo Kaasik õige mees rääkima. Just MTÜ Mustvee Järvepääste on väga palju teinud selleks, et lapsed oskaksid vee ääres ja vee peal käituda nii, et ei sea ohtu enda ja kaaslaste elusid.
Lastele jäi Kaupo Kaasiku loengust suurepäraselt meelde just see, et ta näitas, millise õnge ja konksuga mis kala püüda tasub.
Lõuna-Eesti Kalastajate klubi juht Lea Saar omakorda tõi selgust harrastuskalanduse regulatsiooni valdkonda ehk kes, millega, kui vanalt ja kus ning kui palju kala võib püüda.
Kalandusalased teadmised head
Et saada aimu kutselise kaluri tööst ning õppida tundma kalu, läksid lapsed kaasa kalatraaliga, mis Peipsil mõrdu kontrollis. Laeval käidi väikeste rühmadena. Küsimusi sadas kaluritele nii palju, et vastamisega oli tükk tegemist. Huvitaval kombel tundsid lapsed levinumaid Peipsi kalu päris hästi. Kõige rohkem küsimusi jõudis pidevalt esitada Voore poiss Harlis Ratasepp, kes ka muidu pudeliski paigal ei püsinud.
Maarja põhikooli lastega laagris olnud sama kooli huvijuht Merle Haossar oli väga tänulik Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule, et nad viitsivad niiviisi lastega jännata. “Meie lapsed ei satu just kuigi tihti Peipsi äärde, ainuüksi järve ääres olemine on neile huvitav, lisaks veel põnevad ettevõtmised,” ütles ta.
Õhtuti tegi Taavi Pirk laagrilistele väikese lõbusõidu “banaani”ja “diivaniga”. Just need atraktsioonid jäid kõige rohkem meelde Voore lastele. Voore noortejuht Kadri Kommer ütles, et nemad said kuhjaga teravaid elamusi.
Viktoriinis oli parim Maarja kooli õpilane Raul Uus, kes mullu teiseks jäi. Ka viktoriiniküsimustele vastates näitasid lapsed, et teadmisi on neil kalandusest omajagu.
Kalanduslaagrit peetakse juba neljandat korda, varem on sarnaseid üritusi korraldatud Kuremaa, Saare ja möödunud suvel Peipsi järve ääres.
i
HELVE LAASIK
