Teisipäeval Kamari Haridusseltsi majas nõu pidanud Kesk-Eesti kutseõppeasutuste juhid Jõgeva-, Järva- ja Raplamaalt valisid regionaalse ühtekuuluvustunde ja koos kavandatud ettevõtmiste paremaks tutvustamiseks oma tunnuslauseks “Siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku.”
Tunnuslauset soovitas Kesk-Eesti ametikoolidele haridus- ja teadusministeeriumi koolikorralduse osakonna piirkonna kuraator Ülle Laas.
“Usun, et see tunnuslause võimaldab ametikoolidel ennast silmapaistavalt ja mitmekülgselt reklaamida mitte ainult oma regioonis, vaid Eestis tervikuna. Õppimisvõimaluste põhjalik ja atraktiivne tutvustamine on kutseõppeasutuste arenguks igati vajalik ja mõjub soodsalt kutsehariduse populaarsusele,” lisas Kamaris toimunud mõttevahetust juhtinud Laas.
Kokkutulnud tõdesid, et on vajalik jätkata ning tugevdada piirkonna ametikoolide koostööd võimekate, tööjõuturul edukalt konkureerivate oskustööliste väljaõpetamiseks.
Järva maavanem Üllar Vahtramäe avaldas arvamust, et ametikoolide vahelise koostöö edukuse üheks näiteks võib pidada Põltsamaa Ametikooli ja Järva Kutsehariduskeskuse ühist esitlust Türi Lillelaadal.
Konkurents tuleb kasuks
“Ühtepidi on need kutseõppeasutused ka konkurendid. Kui aga mõnel üritusel tullakse tutvuma ühe ametikooli väljapanekuga, tekib paratamatult huvi ka teise õppeasutuse vastu, kes ennast koos sellega reklaamib. See on sama efekt, mis messidel ja laatadel, kus püütakse saada ülevaadet võimalikult paljudest kaupadest,” ütles ta.
Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena märkis, et ametikoolide vaheline koostöö ja vastastikuste kogemuste vahetamine võimaldab noortele pakkuda kvaliteetset kutseharidust ning samuti täiskasvanutele täiend- ja ümberõpet. “See on väga tarvilik, arvestades konkurentsivõimeliste oskustööliste vajalikkust tööjõuturul, ” ütles koolijuht.
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba hinnangul tasuks Kesk-Eesti kutseõppeasutustel tegeleda ka ühtse arengukontseptsiooni väljatöötamisega. “Koostööle aitab kaasa seegi, et ametikoolid on vastastikku hästi kursis pakutavate õppimisvõimaluste ja õppetöö sisuga.”
Nõupidamisel selgus, et igal Kesk-Eesti ametikoolil on oma nišš, millega ollakse eriti tuntuks saanud. “Põltsamaa Ametikool on suutnud väga populaarseks teha müüja eriala,” tõi näite haridus-ja teadusministeeriumi koolikorralduse osakonna peaspetsialist Marje Kriis.
“Meie omapäraks on sepatöö õpetamine ja selles valdkonnas oleme ka juhtiv kool kogu Eestis,” ütles Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktor Enn Roosi. Tema sõnul käiakse neil oskusi omandamas ka Lätist.
Lõpetanud saavad igal pool hakkama
Mõttevahetusel pakuti välja mitmeid mõtteid, kuidas kutseharidust senisest veelgi prestiižikamaks muuta. Ametikoolide direktorid kinnitasid, et märkimisväärne enamik nende kutseõppeasutuste lõpetajatest leiavad endale huvitava ja korralikult tasustatava erialase töö.
“Eriala õppimine ja üldhariduse omandamine ametikoolis, kus tuleb ka väga palju iseseisvalt hakkama saada, mõjub kindlasti hästi ka noorte isiksuse väljakujunemisele. Arvan, et eriti noormehed võiksid kaaluda mõtet kõrgkooli minna pärast seda, kui kutseõppeasutuses juba ametioskused omandatud, sest siis ollakse vaimselt märksa küpsemad ja ka suurema elukogemustepagasiga,” lausus nõupidamisel osalenud Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
“Jõgevamaad võib kutsehariduse mõttes igati edukaks piirkonnaks pidada. Siin tegutsevad ja arenevad edukalt Põltsamaa Ametikool ja Luua Metsanduskool, mis teineteisega ei konkureeri, kuid suudavad mõlemad heatasemelist haridust pakkuda, ” ütles ta.
Kamari Haridusseltsi tegevust tutvustas kutsehariduse teemalisel nõupidamisel osalejatele külaaktivist ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust.
iii
JAAN LUKAS