Küllap on õige vastus, et mitte keegi. Endised rahvaliitlased on läinud kes Keskerakonda, kes Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), kes Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE), kes Reformierakonda. Kõik neli suuremat poliitilist parteid on saanud täiendust. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekiri on nelja inimesega välja pandud ainult Puurmani vallas. Muide, selle hiljuti loodud erakonna esimene esimees Margo Miljand kandideerib Põltsamaa vallas, kuid valimisliidus.
Valitakse inimest, mitte erakonda
Siiski on neidki endisi rahvaliitlastest omavalitsusjuhte, kes pole ühegi erakonnaga liitunud ning on tänavustel valimistel moodustanud suuri ja tugevaid valimisliite.
Uus saak on erakondadele parteitud vallajuhid ehk meie maakonnas need omavalitsusjuhid, kes pärast lagunenud Rahvaliitu endale seni meelepärast erakonda pole leidnud. Jätkamiseks tuleb neil nüüd pool valida. Nemad on kerge saak võimuerakondadele, kes häälemagnetitest “hingi” otsivad. Küsimus on selles, kas parteitud omavalitsusjuhid on end valmis n-ö müüma ja mille eest seda tehakse. Kavalamad neist ei astu ühtegi erakonda, vaid saavad järgmistel valimistel vastava erakonna nimekirjas kandideerimise eest veelgi kopsakamat “hüvitist” välja kaubelda.
Kohalike valimiste puhul tasub alati meeles pidada, et valija ei vali enamasti erakonda ega ideoloogiat, vaid inimest. Ja kui tubli kodanik on end seni oma kogukonnas heast küljest näidanud ning suutnud kohapeal elu edasi viia, siis pole oluline, mis värvi telgis ta parasjagu oma valimiskampaaniat teeb. Kui üldse teeb.
Jõgevamaal pole kandideerijaid vähemaks jäänud
Valimisliitudesse on tänavu läinud jätkuvalt väga paljud erakondade liikmed. Tegemist on katsega püüda nende inimeste hääli, kes erakondades pettununa kindlasti ühegi partei nimekirja poole ei vaata.
Maal süveneb üha rohkem kihistumine, õigemini on need protsessid toimunud kiiremini kui ehk mõneski linnas. Seetõttu hakkavad abivajajad vaatama eelkõige sinnapoole, kust abi loota võiks.
Mis puutub kandideerijate arvu, siis on see 2009. aastaga võrreldes enam-vähem samaks jäänud. Kui 2009. aastal kandideeris maakonnas 863 inimest 175 volikogu liikme kohale ehk 4,93 inimest ühele kohale, siis tänavu ihkab volikogu liikme tooli 823 inimest. Konkurents ühele kohale on 4,7 inimest. Volikogu kohtade arv on samaks jäänud.
Reform ihkab Jõgeval revanši
Kindlasti ihkab tänavu jaanuaris Jõgeval võimult kukutatud Reformierakond revanši ning tahab oma kohta tagasi. Kas see tal ka õnnestub, pole teada. Aastaid linna valitsenud erakond pole võimult kukutamise järel just eriti tähelepanelikult peeglisse vaadanud.
Linnapeakandidaadina on nad välja pakkunud praeguse maavanema Viktor Svjatõševi, kes on varemgi aastaid Jõgeva linna juhtinud. Maavanema ametiaeg saab Svjatõševil täis 2014. aasta augustis. Kas kandideerimine linnapeaks näitab, et ta hoolib jätkuvalt oma kodulinna saatusest nii palju, et paneb maavanema ameti enne tähtaega maha? Samas polegi Reformierakonnal Jõgeval teist nii tugevat kandidaati välja panna.
Et see erakond tegelikkuses kaotada ei oska, näitavad mitmed nende võimult kõrvaldamise järel toimunud sündmused. Kahe linnale ja ka kogu maakonnale üliolulise traditsioonidega sündmuse teokssaamine on rippunud n-ö juuksekarva otsas pea kaheteistkümnenda tunnini. Kas võimu nimel ja oma isiklike ambitsioonide mittetäitumise pärast peab ikka mitte ainult maakonnakeskuse, vaid ka kogu maakonna mainele täiega vee peale tõmbama, jäägu nende inimeste südametunnistusele.
Keskerakond ja IRL, kes praegu Jõgeva linnas koos Rahvaliiduga valitsevad, lähevad, nagu alati, kindla peale välja. Neil on oma valijaskond, suuri apse pole nad vahetult enne valimisi teinud, kui mitte arvestada IRLi katsega iga hinna eest oma erakonnakaaslane Jõgeva põhikooli juhiks pressida. Vahendeid valimata. Protsess muutus kohati inimväärikust alandavaks.
Jõgeval on oma nimekirjaga väljas sotsiaaldemokraadid eesotsas aktiivse noore mehe Asso Nettaniga. Nemad rihivad just noorte hääli ja küllap nad need ka saavad. Kas sellest piisab koalitsiooni minekuks, ei tea. Igal juhul on uus jõud olemas ja see muudab kindlasti valimistulemusi ka Jõgeval.
Kindlad jõujooned on Jõgeval praegu igal juhul olematud ning sellepärast käib enne valimisi tõsine n-ö kaevikusõda – kõik kahtlustavad kõiki, et on sõlmitud mitmesuguseid kokkuleppeid võimu jagamiseks. Tõelisi kokkuleppeid saab tegelikkuses aga sõlmima hakata ikka 20. oktoobri ööl vastu 21. oktoobrit, kui valimistulemused teada. Kõik varasemad on ilmselgelt kaunis mõttetud laskmata karu naha jagamised.
Põltsamaa vajab muutusi
Põltsamaa linnas ei ole tänavustel valimistel ühtegi valimisliitu ega ka ühtegi üksikkandidaati. On ainult neli parlamendierakonda oma nimekirjadega.
Õnneks ei ole ka Põltsamaal enne valimisi vähemalt senini poriloopimist harrastatud ja valimisvõitlus on sündsuse piiridesse jäänud.
Reaalselt võitleb Põltsamaal võimu pärast vaid kaks endist linnapead, neil mõlemal on oma kindel valijaskond.
Aga Põltsamaa vajab muutusi, ja väga olulisi. Näiteks on viimasel ajal väga tõsiselt arutatud linna päevakeskuse tööd: maja on olemas, kõik võimalused loodud, kuid sisuga täitub see asutus väga vaevaliselt. Küsimust on linnavolikogus arutatud, kuid pole kuhugi jõutud. Päris kindlasti ka sellepärast, et volikogus on inimesi, kellele on status quo säilitamine kasulik. Et üldse kuhugi jõuda, tuleks vähemasti selles valdkonnas juh(id)t välja vahetada. Senise koalitsiooni jätkudes ei tehta seda aga ka järgmise nelja aasta jooksul kohe päris kindlasti.
Kahjuks ei tule Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Põltsamaa linnapeakandidaat Anti Orav kodulinna linnapeaks, sest ta on vastu võtnud väga tõsise ja tohutut pühendumist nõudva töö. Kui Oravast saaks volikogu esimees, siis kas ja kui palju ta suudaks oma väärtuslikku aega kodulinnale pühendada? Volikogu esimees annab koalitsioonile suuna, millega järgmise nelja aasta jooksul tuleks tegelda. Neid suuniseid on teistel võimulolijatel selle võrra lihtsam ellu viia.
Igal juhul võiks ja peaks Põltsamaal tekkima selline koalitsioon, kus leping ei ole kahe osapoole dikteerimise järgi kirja pandud, vaid on punkt punkti haaval reaalselt läbi räägitud ning läbi vaieldud, et sünniksid otsused, mis tuleks tegelikult ära teha.
Kui eelmistel kohalikel valimistel ei kandideerinud Põltsamaa linnavolikokku üle-eelmine Jõgeva maavanem, sotsiaaldemokraat Margus Oro, siis seekord on ta taas nimekirjas ja leidnud aega, et anda panus oma kodulinna arengusse.
Mustvee vaevleb sisetülides ja vastuoludes
Väljastpoolt tulnule pole Mustvees toimuvat võimalik muud moodi selgeks teha kui lausega “See on ju Mustvee!” See ütlus pärineb eelmise volikogu esimehe, Mustvee vene gümnaasiumi direktori Jaan Rahuküla suust kommentaarina tema umbusaldamise järel volikogus.
Eelmistest valimistest alates on Mustvees ametis neljas linnapea, kuid veel pole sajaprotsendilist kindlust, et ta ka valimisteni vastu peab. Mõni pole aastatki saanud valitseda, mõnele on antud aasta ja mõni kuu lisaks.
Ajalehe Äripäev lühima võimuloleku ajaga omavalitsusjuhtide tabelis troonivad Mustvee endised ja praegused valitsejad. Praegune Mustvee abilinnapea Aleksandr Apolinsky sai Kiviõli linnapea olla 21 päeva. Enne eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi oli veidi üle kuu Mustvee linnapeaks Lembit Kivimurd.
Iga uus linnapea tahab oma võimu kehtestada ning kõik eelnevalt tehtu kuulutatakse seetõttu täiesti sobimatuks, mida tuleb kiiresti muutma hakata.
Tänavu aprillis jäi Mustvee ilma uue sillata. See oli maanteeametil plaanis rajada, kuid ühe linnavoliniku üliaktiivse sekkumise tõttu oldi sunnitud silla ehitamine määramata ajaks edasi lükkama. Kas ja millal Mustvee uue silla saab, pole teada.
Mustvee arengu jaoks on pideval võimuvõitlusel traagilised tagajärjed, sest umbes miljon eurot linna arenguks ülivajalikku euroraha tuleb lähiajal tõenäoliselt lihtsalt n-ö korstnasse kirjutada.
Kõigepealt võib linna jaoks kaotsi minna 600 000 eurot sadama ehitamiseks mõeldud euroraha. Kui sadama ehituse eest määratakse järjekordselt vastutavaks uus inimene, siis läheb aega, kuni ta suudab ennast kõikide teemadega kurssi viia ja on võimeline protsessi ka tegelikkuses juhtima. Mustvee sadamahoone, paadisadama ja reisisadama kai projekteerimine käib ning lepingute lõppemise tähtaeg on peatselt käes. Suur osa projekteerimistöödest on juba tehtud, ent ilma linnapoolse sisendita ei ole võimalik ka neid lõpetada. Et kõik plaanitu jõutaks teoks teha, tuleb edaspidi tegutseda väga operatiivselt nii hangete läbiviimisel, lepingute sõlmimisel kui ka nende täitmisel.
Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames ei ole kolm Peipsi- äärset omavalitsust ehk Mustvee linn, Kasepää ja Lohusuu vald suutnud reaalselt koostööd teha, et saaks suurendada Mustvee veepuhastusjaama läbilaskevõimet ning rajada uusi ülivajalikke vee- ja kanalisatsioonitrasse. Probleem on selles, et veepuhastusjaam on ainsana Mustvees, ülejäänud omavalitsuste kanalisatsioonid tuleks ühendada selle jaamaga. Projektijuht ei mõista, miks “Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Saadjärve ja Veskijärve veemajandusprojekti” ülejäänud Eesti koostööpartnerid suudavad koos toimetada, kuid Peipsi-äärne kolmik tammub nagu kana takus. Projekt lõpeb järgmise aasta 31. detsembril ja kas kõik vajalik selleks ajaks tehtud saab, selles pole projektijuht enam kindel.
Mustvee on alati olnud riik riigis, seal on kehtinud omad seadused ajast ja riigikorrast sõltumata.
Mustvee volikokku on kandideerinud vähe selliseid inimesi, kes suudavad mõelda piirkonna kasule. Paraku näeb enamik ainult seda, et nad võiksid olla linnavolikokku pääsenuna austatud inimesed tähtsal positsioonil. Linnas on toimetatud lühinägelikult ja eelkõige oma hüvesid silmas pidades. Jätkuvalt minnakse volikokku kandideerima sellepärast, et kusagil kesklinnas on veel mõni “magus” maatükk, mis tuleks kätte saada. Niiviisi blokeeritakse igasugused arengud ning edasiminekud juba eos. Inimeste sõnad lähevad tegudest lahku, suuga tehakse suuri tegusid, kuid reaalselt ei suudeta mitte midagi korda saata.
Kõige räpasem valimiskampaania
Mustvees on seni käinud kõige julmem ja räpasem valimiskampaania Jõgevamaal. Siin vahendeid ei valita.
Sellel ajal, kui enamik inimesi suvesooja ja puhkust nautis, hakati Mustvees jagama küttepuudetoetust. Ikka selle mõttega, et toetust saanu rahajagajale kohalikel valimistel oma hääle annaks. Kusjuures mingeid kuludokumente pole rahasaajatelt küsitud.
Toetuse jagamise vastu ei saa kellelgi midagi olla, kui seda antakse neile, kes abi vajavad, kui järgitakse kõiki meie riigis kehtivaid seadusi ning, mis peamine, kui linnavolikogu on selleks eelarves vastava summa ette näinud. Paraku pole Mustvee linna eelarves tänavu küttepuude ostmiseks toetust ette nähtud. Linnas on 700 pensionäri, neist 400 vanaduspensionäri ja 300 töövõimetuspensionäri. Septembri lõpuks oli küttepuude ostmiseks mõeldud 70 euro suurust toetust välja makstud enam kui 30 pensionärile. Avaldusi olid esitanud aga rohkem kui 60 inimest. Tavaliselt makstakse taolist toetust Mustvees aastas viiele-kuuele inimesele.
Eesti seaduste järgi aga pole taoline “raha külvamine” paraku võrdsustatud häälte ostmisega.
Septembris tekkis mustveelaste postkastidesse kaks tõeliselt solvava sisuga lendlehte. Kui esimeses lendlehes oli räige sõimu juurde toodud ka Mustvee linnavolikogu sotsiaalkomisjoni dokumente, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, siis teises lendlehes anti kogupauk kõige kõrgema linnavõimu kandjate pihta.
2012. aasta jaanuari lõpus levitati Mustvees eesti- ja venekeelseid lendlehti, mille sisuks eelmise volikogu esimehe mahategemine.
Politsei ja prokuratuur pole lendlehtede levitaja(te) suhtes uurimist algatanud.
Küllap nüüd saate aru, miks kohapeal kandideerivad valimisliidud ei julgenud enne valimisi oma linnapeakandidaate avalikustada. Ka neile oleks tõenäoliselt kohe saanud osaks sõim ja mõnitused.
HELVE LAASIK
