Raha väärtuse devalveerimisest saavad tavaliselt kasu oma toodangut eksportivad ettevõtjad, kelle kaup on rahvusvahelisel turul konkurentsivõimet kaotamas. Konkurentsivõimetuse põhjuseks on reeglina liiga kallis tootmine.
Kes võidaks devalveerimisest
Toodangu omahind võib tõusta tavaliselt kas toorme, sh energia hinna või tööjõukulude kasvu tõttu. Kuid kauba hind eksporditurul võib muutuda ka erinevate riikide valuutaväärtuste suhte muutumisest, mis muudab ühe riigi kaubad ja teenused teise riigi omade suhtes kallimaks või odavamaks.
Esimesel puhul lahendaks probleemi uus tehnoloogia või töötajate töö ümberorganiseerimine või siis lihtsalt nende palga külmutamine. Palka langetada õnnestub väga harva ja selleks on vaja tõsist sotsiaalset vapustust ? näiteks väikest sõda. Teisel puhul tuleks aga raha devalveerida.
Siit ka küsimus, kas Eesti ettevõtjaid aitaks krooni devalveerimine? Vastus on ei. Devalveerimine on efektiivne juhtimisinstrument suletud majandus- ja rahandussüsteemiga riigis. Endises NSVL-s ei pannudki me tähelegi, kuidas rubla kogu aeg odavnes. Alles siis, kui süsteem kokku varises ja piirid avanesid, kogesime me tekkinud vahet raha tegeliku ja virtuaalse väärtuse vahel ning tänaseni on mõned meie kaasmaalased pahased tolleaegsetele valitsejatele, kes nende säästud olevat ära varastanud.
Eesti avatud majanduskeskkond elimineerib devalvatsiooni efekti. Kui valitsejad tõepoolest devalveeriksid krooni näiteks 50 protsendi võrra, siis on majandussubjektidel piisavalt vahendeid sellele reageerimiseks.
Vara, eriti kinnisvara omanikke ei takista miski oma vara müügihinda 50 protsendi võrra suurendamast, eriti kui neil pole selle müügiga väga kiiret. Ja ka töölised võivad sellele vastata kollektiivse nõudega tõsta palka 50 protsendi võrra. Ning kui tööandjad seda ei tee, lahkuvad ilmselt paljud taas riikidesse, kus “leib paksem ja õhk kergem?. Seega oleks tulemus nimetatud ettevõtjate jaoks nullilähedane. Ka välisinvestorite lootused võivad luhtuda.
Kes võidab paanika õhutamisest
Devalveerimispaanika õhutamisest võidavad need, kes tahavad vaba raha omavate inimeste pealt teenida. Õhutades paanikat, tekib inimestel hirm, et nende vaba raha kaotab väärtuse. Mida siis teha? Kui seda raha ei taheta või ei osata ettevõtlusse investeerida, siis tuleb see kiiresti vahetada teise, devalveerimisohus mitte oleva valuuta või kulla vastu.
Ja nii tormavadki inimesed oma kroone eurodeks või kullaks vahetama. Mõne aja pärast aga selgub, et seda raha on siiski igapäevaste kulutuste katmiseks vaja ja nüüd tuleb see taas tagasi kroonideks vahetada. Ja mõlemalt tehingult teenivad pangad või kullavahetajad hästi. Suurepäraseks tõestuseks eelöeldule oli see, mis juhtus venelastega viimasel nädalavahetusel.
Kust tekib üleliigne raha
Väga tihti seostatakse devalveerimisvajadust üleliigse rahaemissiooni ja pankade raskustega laenuturul. Siinkohal tuleks meenutada, et raha emissiooni on kahesugust.
Eesti (riigi)Pank tegeleb tõepoolest raha emissiooniga, kuid valuutakomitee süsteemist johtuvalt annab ta raha vaid niipalju, kuipalju talle mingit muud valuutat vastu tuuakse. Seega, eeldades, et Eesti Pank on tegutsenud nii, nagu seadused teda kohustavad, on kroonil piisav kate ja mingit devalveerimisohtu raha väärtuse kadumisest johtuvalt ei ole olemas.
Kuid raha emissiooniga tegelevad ka erapangad. Juba iidsetel aegadel kujunes välja praktika, et kui keegi annab pankurile krooni, siis laenatakse see kohe edasi. Ja kui see isik satub juhuslikult kasutama raha nii, et see laekub tagasi sama panga kontole, siis võib pank selle taas välja laenata, kusjuures võlgnike hulk muudkui kasvab. Juba iidsetel aegadel kogesid liigkasuvõtjad, et sama raha võib suurema riskita kuni kümme korda välja laenata. Tänapäeva pankade mastaape ja raha liikumise kiirust arvestades on see arv ilmselt veelgi kasvanud.
Nendel erapankadel tekib aga tõsine probleem, kui oma suures ahnuses on hakatud laenama ka isikutele, kes ei suuda või ei teha saadud laenu koos intressidega tagasi maksta. Sellisel juhul ähvardab seda panka pankrot vara lõppemise tõttu. Et ahnus ennegi inimesi hukutanud on, ei peaks kellelegi mingi uudis olema.
Nii et kallid kaaskodanikud, ärge uskuge neid paanikaõhutajaid, kuid valige pankasid, kelle kätte te oma raha usaldate. Ohus ei ole mitte Eesti kroon, vaid ainult mõne panga jätkusuutlikkus. Ja ärge uskuge igaühte, kes tunneb ?ussisõnu?.
PAUL TAMMERT,
EER juhatuse liige, Sisekaitseakadeemia lektor
