Kes mõtleb õpilasele?

Viimaste andmete järgi katkestab põhikoolis õpingud ligi 1200 õpilast aastas. See on piisav märk, tähtsustamaks antud probleemi ja otsimaks põhjusi ning seejärel lahendusi.

Miks langeb igal aastal põhikoolist välja nii suur hulk koolikohustuslikke õpilasi? Sellel tagajärjel on lõpmatult suur hulk põhjusi, mis on kõikidele kooliga seotud inimestele teada ja nad puutuvad nendega kokku iga päev.

Kõik on võrdsed

Õppekava on orienteeritud tasemekontrollile ja riigieksamitele. Kõik põhikooli õppekava läbijad on tasemetööde suhtes võrdsed ? need, kes lähevad gümnaasiumi ja tõenäoliselt sealt edasi kõrgkoolidesse ning needki, kes saaksid väga edukalt hakkama vaid kutse omandamisega. Milleks on vaja õppekavasse kirjutada pädevused, mis peaksid olema kooliastmete lõpuks omandatud, kui õpetajad orienteeruvad oma töös ikkagi tasemetööde ja riigieksamite järgi? Aga sellepärast, et toimub meeletu võistlus koolide vahel ja kellelegi ei anta teisi võimalusi. Kas kooli lõpetav noor aga elus hakkama saab, see pole kellegi mure.

Üheks suureks probleemiks on minu hinnangul ka see, kuidas seletatakse lahti mõiste kooli maine. Kas koolid, kes meeleheitlikult võimaldavad haridust kõikidele ja püüavad läheneda iga lapse individuaalsusele, on hea tasemega, või on seda hoopis koolid, kes paistavad silma mitmete maakondlike või vabariiklike saavutuste poolest, aga heidavad tänavale eelpool nimetatud arvu õpilasi aastas?

Õpetajatel puudub motivatsioon

Olen kindlalt veendunud, et põhikoolist väljalangemise probleem on pigem suurtes asutustes kui väikestes kohtades. Vähemalt selle kahe aasta jooksul, mil mina 150 õpilasega kooli olen juhtinud, ei meenu küll, et oleksime mõne õpilase enne 17-aastaseks saamist koolist kõrvale heitnud. Miks aga on koolist välja heidetud õpilaste arv nii suur?

Suureks põhjuseks võib olla ka õpetajate vähene motivatsioon. Õpetajad on tüdinenud meeletust ühiskondlikust survest koolide vastu. Nad vajaksid pigem tuge kui ülevoolavat virinat nende suhtes. Õpetajate põhiülesanne ? õpetamine ? on jäänud varju muude ühiskonna poolt tegemata jäänud probleemide lahendamise juures. Õpetaja peab tegelema koolivägivallaga, mis iseenesest on kodust kaasa antud pinge, mis koolis välja elatakse. Õpetaja peab lahendama perekondades tekkinud probleemid. Loomulikult jätkub antud ülesannete nimekiri veel ja veel. Kui puudub motivatsioon õpetajal, siis ei saa seda kuidagi nõuda ka õpilastelt.

Väga suur osa õpilastest on nõrga sotsiaalse taustaga. See tähendab, et kodu on korrast ära või laps ei saa sealt mingisugust tuge. See on tõenäoliselt üks suuremaid koolist väljalangevuse põhjusi.

Selleks, et põhiharidusest kõrvalejääjate protsent langeks, oleks vaja tõsiselt hakata mõtlema eelpool nimetatud probleemidele ja nendele lahenduste otsimisele.

Õpilaskodud hädavajalikud

On hea, et haridusministeerium on juba ühe sammu teinud. Mõtlen siinkohal õpilaskodude loomist ja nende rahastamist. Õpilaskodu pole kooli maine allaviimiseks. Mõnel juhul arvatakse, et kogutakse need kõige «halvemad» kokku ja sellega kooli tase langeb. Õpilaskodu on mõeldud kohaks, kus saaks aidata neid, kellel puuduvad inimlikud tingimused eluks kodus või vaenulike kaaslaste keskel. Küsimus on pigem selles, mis vanuses me suudame märgata last. Pole mõtet oodata, kuni laps saab 13-14-aastaseks ja siis alles näeme, et kodu on korrast ära vms. Õpilaskodu on üks võimalustest õpilaste põhikoolist väljalangemise peatamiseks.

Iga kool saab kujundada oma õpilaskodu oma nägemuse järgi. Miks ei võiks õpilaskodu olla ka selliseks keskuseks, mis aitab sisustada noorte vaba aega?

Paljud huvitegevused saab viia õpilaskodu hoonesse, kaasata sinna ka teisi õpilasi jne.

Õpilaskodu töötab kooli juures hästi siis, kui kogu ühiskond sellesse poolehoidvalt suhtub.

Haridussüsteem vajab hoiakute ümberkujundamist, aga sellega tuleks õigest otsast alustada. Alustada tuleks nende probleemide lahendamisest, mis on hariduses kõige olulisemad. Kas hariduskapital, haridusosak, koolimajade ehitusettevõtte loomine lahendab ikkagi kõige valulisemaid ja põhjapanevamaid probleeme hariduse sisulises tegevuses?

Rein Uusmaa, Adavere Põhikooli direktor

blog comments powered by Disqus