|
|
Möödunud laupäeval Peipsi järve jääl peetud III Kalevipoja Uisumaratoni pikima, 75-kilomeetrise distantsi võitis, nagu kaks aastat tagasigi, tallinlane Kert Keskpaik. 25- ja seitsmekilomeetrisel distantsil olid kiireimad adaverelased Mart Markus ja Marten Liiv. |
Algselt oli kavas sõita pikima distantsina 100 kilomeetrit ehk neli 25-kilomeetrist ringi, ent nagu ülemöödunud aastalgi, sai ka seekord võistluse edenedes selgeks, et nii pikk distants oleks nende ilmastikutingimuste ja rajaolude juures liig mis liig: sulailma tõttu muutus rada sadade uisupaaride all pudedaks ning raja äärde lükatud lume sulamise tagajärjel kattus osa rajast veekihiga, mis uisutajatel mitmel pool suisa pahkluuni ulatus.
75 kilomeetrit sõitsidki 16 startinust läbi vaid kolm meest: tallinlased Kert Keskpaik (aeg 4:14.12,4) ja Sulev Lokk (4:19.59,0) ning pärnulane Arvi Tavast (4:24.42,6). Keskpaik võitis pikimal võistlusmaal ka ülemöödunud aastal. Mullu jäi uisumaraton kehvade jääolude tõttu pidamata.
“Kahjuks peab tõdema, et ka seekord polnud tegemist uisumaratoniga, vaid pigem jooksmisega uisud jalas põlvini vees. Aga eks selleks olegi aastaid sporti tehtud, et ka nendes oludes hakkama saada,” ütles pikalt distantsilt teisena naasnud Sulev Lokk naljatamisi.
“Põhimõtteliselt oleks võimalik olnud ka sada kilomeetrit ära sõita, aga see oleks olnud mõttetu,” ütles võitja Kert Keskpaik, kes tunnistati ka Eesti meistriks uisutamise maratondistantsil. Keskpaiga sõnul oli see tema karjääri kõige raskemalt teenitud medal.
25-kilomeetrisel distantsil olid meestest kiiremad adaverelane Mart Markus (aeg 1:11.42,5), Raivo Laanemets (1:11.43,1;võistleja elukohta pole protokollis märgitud) ja tallinlane Ats Kallais (1:11.51,2), naistest võrdse ajaga (1:14.56,7) lõpetanud Saskia ja Sandra Alusalu Adaverest ning Ene Ilver (1:31.40,3) Saaremaalt.
Mart Markus ütles, et tegi seekord taktikasõitu: läbis lõviosa distantsist suuremas grupis, kus oli lihtsam sõita, ning viimasel kilomeetril läks teistel lihtsalt eest minema. Selles, et ta seda suudab, oli ta täiesti kindel.
Pigem seiklus
Naisteklassi kiireimad Saskia ja Sandra Alusalu olid ka üldjärjestuses väga kõrgel kohal — neljas ja viies. Koos on nad varemgi mitmel võistlusel finišeerinud.
“Kord pannakse sel juhul esimeseks üks, kord teine,” ütles noorem õde Saskia muiates. “Kui tähestiku järjekorras pannakse, siis on Sandra esimene, täna olin mina.”
25 km distantsile startis ka presidendiproua Evelin Ilves, ent raske raja tõttu pidas ta paremaks katkestada. Küll aga sõitsid raja läbi üle-lahe külalised Päivi Herttua ja Paul Kaldijan, kellest viimane tegelikult pärit USAst, ent sel aastal õpetab külalisprofessorina Helsingi Ülikoolis.
“See tundus mulle küll nagu sada kilomeetrit, aga ma tegin selle ära!” ütles Päivi Herttua, kellele järvejääl uisutamine tegelikult väga tuttav tegevus: ta elab Tuusula järve ääres ning käib talviti selle peal uisutamas.
“Rada oli tõesti raske, aga ma ei võtnudki seda kui võistlust — minu jaoks oli see pigem seiklus. Ning mulle kui geograafile seiklused just meeldivad,” ütles Paul Kaldijan, kellel, nagu selgus, Eestiga ka teatav isiklik suhe: ta vanaema oli eestlane.
Ka seitsmekilomeetrisel matkasõidul läksid esikohad Adaverre: meessoost võistlejatest oli kiireim Marten Liiv (aeg 0:19.10,6) ja naissoost võistlejatest Andra Vaikre (0:22.03,4), kes üldjärjestuses oli kolmas.
Meistritega võidu
iii
Eraldi väärib märkimist juulis 77-aastaseks saava pajusilase Erich Valksaare saavutus: ta finišeeris Marten Liivi järel teisena, edestades sadu endast tunduvalt nooremaid uisutajaid.
“Vahepeal pidasin ma uisutamises ligemale kolmekümneaastase pausi, aga viimasel viiel-kuuel aastal olen selle alaga jälle rohkem tegelnud, sest Adaveres on korralik uisurada,” ütles Erich Valksaar. “Kui sinna aga juba minna, siis tuleb seal ka korralikku trenni teha: kui liiga aeglaselt sõidad, siis jääd adaverelastest noortele Eesti meistritele jalgu.”
Ühtekokku startis kolmele distantsile 887 uisutajat, kellest 777 valitud võistlusmaa ka läbi sõitsid. Uisutajate kõrval kihutas Peipsi jääl 19 tõukekelgutajat, kelle üle peeti eraldi arvestust. Eestlaste kõrval osales maratonil soomlasi, norralasi, hollandlasi ja tšehhe. Võistlusele registreerunuid oli üle tuhande, aga kõik neist paraku starti ei jõudnud.
Võistluste protokollid leiab huviline kodulehelt www.sportinfo.ee. Sealsamas on spordisündmust aktiivselt kommenteeritud. Kui netikommetaatorite hulgas on ka kritiseerijaid, siis kohapeal tabas kõrv rohkem naljatlevas stiilis väljaütlemisi: vahetati kogemusi, kes rajal kui palju kukkus ja tunti rõõmu iseenese ületamisest. Ühe 25-kilomeetrise ringi koos läbi mütanud abielupaari meespool tõdes aga, et vähemasti pereprobleemid said nüüd küll üksipulgi ära lahatud.
Kalevipoja Uisumaratoni idee autori, maavanem Aivar Koka sõnul rippus maratoni toimumine tegelikult juuksekarva otsas: kui Mustvee kandi ettevõtjad-traktoriomanikud poleks maavanema varahommikuse telefonikõne peale kui üks mees nõus olnud oma tehnikat välja saatma, siis poleks öösel sadanud lume tõttu uisutajaid järvele saanud saatagi.
“Müts maha kõigi paarisaja vabatahtliku ees, kes maavalitsusel, Mustvee linnavalitsusel, Kasepää ja Pala vallavalitsusel, Eesti Uisuliidul ja Jõgevamaa Spordiliidul Kalju uisumaratoni korraldada aitasid,” ütles Aivar Kokk.
Kalevipoja Uisumaratoni avamisel osalenud Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann tunnustas aga Jõgevamaad sellise toreda sündmuse korraldamise eest.
“Nagu paljude muudegi viimase aja spordisündmuste puhul, nii näitab ka siin osalejate suur arv seda, et me oleme selja taha jätnud selle umbes kümneaastase perioodi, mil meil eksisteeris küll saavutussport, aga rahvasport kiratses,” ütles Mart Siimann. “Nüüd on liikumisharrastus jälle ausse tõusnud ja muutunud paljudele elustiiliks.”
iii
RIINA MÄGI
