Kersti Pook ühendas võimalused, töö ja hobi

“Ilma nendeta ei kuku ükski käsitöötegemine välja,” osutab Kersti Pook letilt klaasi alt paistvatele kõiksugustele väikestele vidinatele – nõeltele, haakidele ja teistele arvukatele pisidetailidele. Ülejäänud kaupluseruumi võtavad enda alla suuremad ja väiksemad käsitööesemed, suveniirid ja tööks vajalikud materjalid.

Rikkaks sellega ei saa

Noor kahe lapse ema Kersti Pook haaras võimalusest, et ruumid Põltsamaa linna keskel soodsalt rendile pakuti, kohe kinni ning otsustas sinna käsitööpoe asutada. Et Kersti noorem laps pole veel aastanegi, siis pole püsivat töökohta pidada võimalik. Õpitud ameteid on Kerstil koguni kaks – raamatupidaja ja õmbleja-konstruktori oma. Käsitööhuvi on teda saatnud aga sellest saadik, kui ta ennast mäletab. Ikka on midagi teoksil või pooleli. Et ta ka Põltsamaa käsitööseltsi kuulub, siis on, nagu ta ise ütleb, käsitööst kõrvale hiilida eriti raske.

“See pood on inimeste jaoks, kes tahavad käsitööd teha,” ütleb Kersti ning teab kindlalt, et just seesugust oligi Põltsamaale väga vaja. Kui ta ise mõne käsitööks hädavajaliku tarviku või materjali pärast jälle kas Tallinna- või Tartu-teekonna ette pidi võtma, mõtles ta ikka, et miks ei võiks neid asju kohapeal müügil olla.

Käsitööpoe asutamisega on Kerstil õnnestunud ühendada nii töö kui ka hobi. Pealegi saavad töö juures vahel ka lapsed kaasas olla ja kui vaja, asendab teda kauplemisel õde. Sukavardad ja heegelnõel on aga Kerstil leti taga sahtlis ja kui rahvast poes ei ole, saab sõrmedel käia lasta. “Neid on lihtne käest ära panna,” selgitab ta, sest lihtsalt niisama olema pole ta harjunudki.

Selge on see, et rikastumise allikaks seda poodi just pidada ei saa. Kerstil võimaldab see aga kodunt välja rahva sekka tulla ja huvilistele kasulik olla. Valmistöid müügiks on ta praegu võtnud kindlatelt inimestelt, siis teab, et töö ka kvaliteetselt tehtud on. Osa asju on muidugi Kersti enda tehtud, sest sellist käsitööliiki polegi, mida ta viljelda ei armastaks. Alates vaibakudumisest, õmblemisest kuni sokikudumise ja heegeldamiseni välja.

Koostöös ja kooskõlas

Kui keegi peaks vajama mingit tarvikut või eset, mida parasjagu poes pole, on Kersti seda valmis ka tellima. “Kõik on võimalik. Kui ühes kohas ei ole, siis saab mujalt,” on ta kindel.

Sellega, mis parasjagu käsil koolilastel käsitöötunnis või millega tegeldakse käsitööseltsides või emadeklubis, on Kerstil samuti lihtne ennast kursis hoida, et teada, missugust materjali või vahendit poodi varuda. Näiteks teab ta seda, et praegu on väga minev kaup viltimisnõelad, sest nõelviltimisega tegelevad päris paljud, et emadeklubil läheb pärlitööde tegemiseks suuremal hulgal pärleid jne. Et poes käib palju ka koolilapsi, siis on vaja ennast uuemate ajakirjadega kursis hoida, et noortele ikka moekamaid asju pakkuda oleks. “Eks tasapisi meie valik ka suureneb, vastavalt sellele, kes mida küsib,” leiab Kersti. Edaspidiseks on tal mitmeid plaane, sealhulgas tahaks ta hakata ka kohaliku temaatikaga suveniire müüma, eriti suvel, kui Põltsamaal rohkem turiste käimas on.

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus