Osaühingu juhatuse liige Toomas Tuula peab konkurentsis püsimiseks ja arenguks oluliseks mõlemaid tegevusvaldkondi, nii põllumajandust kui ka veoteenuse osutamist.
Kerseli on jätkuvalt esindatud ka Äripäeva koostatud Jõgevamaa ettevõtete 2006. aasta TOP-is. Mõlema tegevussuuna tulemuslik laiendamine annab midagi firma arengule.
Tuula märkis, et tänavu külvati 100 hektarit rohkem kui mullu. Et väiketootmine ei tasu ennast ära, antakse maa kasutada või ka müüakse. Eelmisel aastal õnnestus Kerselil maad osta rohkem kui miljoni krooni eest.
Samuti on ettevõte pidevalt investeerinud nüüdisaegsesse põllutehnikasse. Osaühing Kerseli põldudele on külvatud tali- ja suvinisu, otra ning tali- ja suvirapsi. Tänavu on põllud kasvatamas korralikku saaki.
“Koristustööd algavad tänavu ilmselt juba juulis ning kui ilm alt ei vea, peaks salved korralikult täis saama,” märkis Tuula.
2001. aastast on osaühing Kerseli ka transporditeenust osutanud. ?Kui vedusid alustasime kolme KAMAZ-iga, siis praegu sõidab teedel juba viis lääne päritolu raskeveokit, millest neli on Scaniad, üks Volvo,” rääkis Toomas Tuula.
“Veoteenust osutame Eesti piires. Meie põhilisteks klientideks on firmad, kellel vaja vedada turvast või ka hakkepuitu. Näiteks toodetakse tartlaste toasoojast üks osa meie veetud turbast,” tõdes Kerseli juht. Mitmete põllumajandusettevõtete tellimusel on ka vilja ja rapsi veetud.
Toomas Tuula ütles, et ühte valdkonda ei saa teisele eelistada. ?Pole põhjust öelda, et veoteenus on põllumajanduse kõrvalharu või vastupidi. Tulu teenimiseks kasutame aga teisigi võimalusi. Talvel teeme osadel valla teedel talihoolet. Jäätmaaniidukiga, mida kasutame põhiliselt haljasväetise niitmiseks, hooldame ka majapidamiste suuremaid haljasalasid,? rääkis Tuula.
1997. aasta lõpul Pikkjärvel loodud ettevõte tegeleb põllumajandustootmisega ning osutab veoautodega transporditeenust. Põhiliselt veetakse turvast.
JAAN LUKAS