Tänavune pikk talv võimaldas üle hulga aja harrastada talisporti ning rõõmustas suusa- ja uisusõpru. Nüüdseks on kevad ilusa ja soojema palge omandanud, loodus tärkamas, teed-rajad kuivad ja inimesed naudivad vabas õhus liikumist. Jooksjate ja jalgratturite kõrval on terviseradadel, aga ka tänavatel ja metsasaludes näha üha rohkem kepikõndijaid.
Kepikõnd on tavakõnnist märksa efektiivsem tegevus. Seda harrastades on „töösse“kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged kaela-õlavöötme piirkonnas, paraneb tasakaalutunnetus ning kasvab hapnikutarbimine.
Samas on väga oluline, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad tervisele isegi halvasti mõjuda. Olgu siin üle korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, keha veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge.
Sagedane eksimus on, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või siis jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga püstises asendis.
Lühidalt: kõnnikeppidega käimist peab õppima. Koos kevade tulekuga on kepikõnniliit taaskäivitanud projekti „Kepikõnni Ekspress“, mille raames pakutakse üle Eesti tasuta koolitusi ja tutvustatakse kepikõnniga seonduvat.
Ees ootab 12. mai, rahvusvaheline kepikõnni päev, mida tähistatakse mitmel pool eri laadi liikumisüritustega. 19. mail toimuv traditsiooniline maijooks Tallinnas kujuneb kindlasti suursündmuseks, kus seitsme kilomeetri pikkuse teekonna võtavad ette ka tuhanded kepikõndijad.
Mais ja juunis korraldame koolitusi kepikõnni juhendajatele. Selle projekti käigus õpetatakse välja uusi juhendajaid. Koolitus viiakse 8. – 10. juunini läbi Läänemaal Tuksi tervise- ja spordikeskuses, kuhu tulevad esinema lektorid nii Eestist kui ka välismaalt. Ootame sinna huvilisi kogu Eestist ja loodame, et osalenud lähevad uute teadmistega oma kodukohtadesse, et neid seal jagada ja ka kohalikke liikumisüritusi korraldada. Mida rohkem on kepikõnni juhendajaid ja treenereid, seda suurem on tervisesportlaste teadlikkus ja seda paremad nende oskused.
Meie liidu selge eesmärk on innustada veelgi rohkem inimesi selle toreda alaga tegelema ning suunata neid tervislike eluviiside juurde. Tegu on ju liikumisharrastusega, mis passib hästi igas vanuses inimestele, nii naistele kui meestele.
Kepikõnd sobib ideaalselt neile, kellele arst ei soovita jooksmist ja hüppamist või kelle jaoks on jooksmine või ka jalgrattaga sõitmine raskendatud alad. Nimelt tekitab kepikõnd liigestele märksa väiksemat koormust. Lisaks vähendab keppidega kõndimine käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Alakeha lihaste kõrval saavad koormust ka õlavööde, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.
Kepikõnd toob liikumisrõõmu ja reipust ning parandab tervist. Selle ala harrastajad kindlustavad endale suuema arvu tervena elatud aastaid.
REIN RANDVER, Eesti Kepikõnniliidu president
